NF 2013

NARGENFESTIVALI AVAKONTSERT

Joseph Haydn

– Sümfoonia nr 90 C-duur

Tõnu Kõrvits

– Aeg

Veljo Tormis / Tõnu Kõrvits

– Viimane laev

Sergei Rahmaninov

– Sümfoonia nr 2 e-moll op. 27

Ain Anger (bass)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Nargenfestival alustab uut hooaega suure sümfooniakontserdiga, mille keskmes on Tõnu Kõrvitsa ja Veljo Tormise looming. Taas saab Eestis näha-kuulda Viini Riigiooperi solisti ja tänavust Eesti teatri aastaauhinna laureaati Ain Angerit – nimekat lauljat, kes on vallutanud maailma tähtsamad ooperilavad ning kes esineb tunnustatud orkestrite ja dirigentidega. Kava raamivad kahe suure sümfooniameistri Joseph Haydni ja Sergei Rahmaninovi kompositsioonid.

Kontsert toimub koostöös ERSO ja Eesti Kontserdiga

KREEGI PÄEVAD: KALJAS HOPPETI SAABUMINE

KREEGI PÄEVAD: LAULUD LENALE

Cyrillus Kreek

– Mu süda, ärka üles

– Jeesus, kõige ülem hää

– Kaks eestirootsi vaimulikku rahvalaulu

– Maga, maga, Matsikene

Pärt Uusberg

– Õhtul – Valgusele

Tõnu Kõrvits

– Neli eesti vaimulikku rahvaviisi keelpillikvartetile

– Laulud Lenale / Sånger för Lena häälele ja kümnele instrumendile (esiettekanne)

Lena Willemark

Sofia Joons

kammerkoor Head Ööd Vend

Haapsalu koorid

Nargenfestivali ansambel

dirigendid Külli Kiivet, Pärt Uusberg ja Tõnu Kaljuste

Cyrillus Kreegi muusikapäevi Haapsalus on Nargenfestival korraldanud alates 2007. aastast ning eesti ja rootsi muusika kokkupuutepunkte tutvustatakse juba seitsmendat aastat. Nagu juba tavaks, ei minda ka sel aastal mööda Cyrillus Kreegi loomingust, kuid selle kõrval kõlavad Kreegi päevade avakontserdil ka Tõnu Kõrvitsa ja Pärt Uusbergi teosed. Tõnu Kõrvitsalt on tellitud selleks kontserdiks teos – tsükkel eestirootsi vaimulike rahvaviiside töötlustega, mille toob koos eesti muusikutega esiettekandele rootsi tuntuim pärimuslaulja Lena Willemark.

LENA WILLEMARK

Lena Willemarkist on saanud Rootsi pärimusmuusika keskne kuju ja epohhiloov žanreületav lauljanna. Älvdalenis veedetud lapsepõlve ajal omandas Willemark unikaalse muusikapärandi, mille õppis otse pärimusmuusika traditsiooni kandjatelt. Pärast õpinguid Stockholmi Muusikaakadeemias on ta oma väljundit omal käel või koostöös teistega pidevalt laiendanud. Aastate jooksul on Willemarkist saanud Põhjamaade üks mitmekülgsemaid artiste – seda suuresti oma unikaalse oskuse pärast siduda erinevad elemendid jagamatuks tervikuks. Muusikaline teekond ja muusika uurimine jätkub raugematu jõuga, kuid tema matkakepiks on ja jääb pärimusmuusika. Lauljanna ja viiuldajana on Willemark teinud koostööd mitmete erižanriliste muusikutega nagu Frifot, Elise Einarsdotter, Karin Rehnqvist, Anders Jormin, Ale Möller, Marilyn Mazur, Kirsten Bråten Berg, Det Norske Kammerorkester, Kungliga Filharmonikerna ja Göteborgs Symfoniker.

Teise osa tema loomingust hõlmab helilooming – aastate jooksul on ta erinevates koosseisudes kirjutanud ja seadnud palju muusikat.

Lisaks sellele on Willemark saanud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammis’t, olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu muusikaauhinna nominent, ta on Kuningliku Muusikaakadeemia liige ning pälvinud Rootsi meisterliku pärimusmuusiku Riksspelman aunimetuse. 2011. aastal omistati talle silmapaistvate saavutuste eest kuninglik teenetemärk ”Litteris et Artibus”.

KREEGI PÄEVAD: EESTIROOTSI LAULUPIDU

11.00 Jumalateenistus Haapsalu toomkirikus

12.00 Laulupeo rongikäik linnuse hoovi

13.00 Laulupidu

15.00–15.30 Piknikupaus

15.30–17.00 Tantsupidu

Kreegi päevad edasised sündmused viivad ajas 80 aastat tagasi ja proovivad taastada 1933. aastal Cyrillus Kreegi organiseeritud eestirootslaste jaoks olulise sündmuse – esimese eestirootsi laulupeo, millest möödub tänavu 80 aastat. Laulupeole on oodatud kõik eestirootslastest lauljad ja Eestis rootsi keelt õppivad gümnaasiumiõpilased ning oodata on ka osavõtjaid väljastpoolt. Teise eestirootsi laulupeo kava ja ülesehitus põhinevad tolleaegse peo eeskujul: pidustused algavad hommikul trompetihelide saatel, millele järgneb jumalateenistus kirikus, paraad läbi Haapsalu ja kõige lõpuks peokontsert ja tantsupidu linnuse hoovis. Laulupeolised saavad olla ka tunnistajaks Eestiga seotud ajaloolise laeva, kaljas Hoppeti randumisele Haapsalu sadamasse. Tegemist on Läänemaal Spithamis aastatel 1925–1926 ehitatud kahemastilise kahvelkuunariga, mis on teadaolevalt ainus säilinud enne II maailmasõda ehitatud omataoline purjelaev Eestis. Hoppeti elluäratamise taga on puulaevaselts Vikan, mis on seadnud oma tegevuse eesmärgiks uurida ja tutvustada Eestimaa rikast merekultuuripärandit. Läänemerel kaks ööpäeva seilanud ja enne seda Stockholmi sadamas uudistajatele avatud olnud laev on festivalikülaliste päralt nii tutvumiseks kui ka Haapsalu lahel lõbusõitudeks.

Laulupidu toimub koostöös Eestirootslaste Kultuurinõukogu ja Rannarootsi muuseumiga

LENA WILLEMARK

Lena Willemarkist on saanud Rootsi pärimusmuusika keskne kuju ja epohhiloov žanreületav lauljanna. Älvdalenis veedetud lapsepõlve ajal omandas Willemark unikaalse muusikapärandi, mille õppis otse pärimusmuusika traditsiooni kandjatelt. Pärast õpinguid Stockholmi Muusikaakadeemias on ta oma väljundit omal käel või koostöös teistega pidevalt laiendanud. Aastate jooksul on Willemarkist saanud Põhjamaade üks mitmekülgsemaid artiste – seda suuresti oma unikaalse oskuse pärast siduda erinevad elemendid jagamatuks tervikuks. Muusikaline teekond ja muusika uurimine jätkub raugematu jõuga, kuid tema matkakepiks on ja jääb pärimusmuusika. Lauljanna ja viiuldajana on Willemark teinud koostööd mitmete erižanriliste muusikutega nagu Frifot, Elise Einarsdotter, Karin Rehnqvist, Anders Jormin, Ale Möller, Marilyn Mazur, Kirsten Bråten Berg, Det Norske Kammerorkester, Kungliga Filharmonikerna ja Göteborgs Symfoniker.

Teise osa tema loomingust hõlmab helilooming – aastate jooksul on ta erinevates koosseisudes kirjutanud ja seadnud palju muusikat.

Lisaks sellele on Willemark saanud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammis’t, olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu muusikaauhinna nominent, ta on Kuningliku Muusikaakadeemia liige ning pälvinud Rootsi meisterliku pärimusmuusiku Riksspelman aunimetuse. 2011. aastal omistati talle silmapaistvate saavutuste eest kuninglik teenetemärk ”Litteris et Artibus”.

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: HELLERELLA AVAPIDU

Kontsert kolme esiettekandega

Tallinna Kammerorkester / Tõnu Kaljuste Tõnu Kõrvits (+DJ) / Jaan Tätte / Kadri Voorand / Rasmus Puur / Jarek Kasar

Äsja valminud publiku uus siseõu ja kohvik Hellerella on saanud nime ööliblika Blastodacna hellerella ladinakeelse nimetuse järgi. Avamise puhuks on tellitud uhiuued teosed Tõnu Kõrvitsalt, Rasmus Puurilt ja Jarek Kasarilt. Tantsuõhtut sisustab DJ Tõnu Kõrvits

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

TÄHELEPANU: Monica väljub Naissaarele kell 16.00 Lennusadamast (Suure Tõllu juurest)

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: MELANHOOLSED MEESTELAULUD

Marko Matvere, Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson

Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson ansamblist Untsakad ning Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingust on ühinenud trioks, mis esitab kolmehäälselt eelmise sajandi alguse külamaastikelt pärinevaid lüürilisi laule. Sellisel kujul kõlasid sageli võõrsilt laenatud meloodiad kiigeplatsidel ja igasugu muudel külarahva pidustustel siis, kui pillimees puhkas. Miks melanhoolsed...? Kurbus on meie rahvalaulu üks põhilisi värve. Nutma need lood tänapäeva Eestis muidugi kedagi ei aja, pigem naerma.

 (Kontserdi pikkus 1,5 tundi)

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

TÄHELEPANU: Monica väljub Naissaarele kell 16.00 Lennusadamast (Suure Tõllu juurest)

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: RIHO SIBUL ja VLADISLAV KORŽETS

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: NAISSAARE PETKA JA HUNT

Vladislav Koržetsi muinasjutt, Sergei Prokofjevi muusika

André Messager - Süit balletist "Kaks tuvi" (arr. Todd Palmer)

Nargenfestivali orkester

dirigent Tõnu Kaljuste

jutustaja Vladislav Koržets

Sergei Prokofjevi tuntud muusikaline lastemuinasjutt „Petja ja hunt“ on muteerunud Vladislav Koržetsi käe läbi Naissaare oludele vastavalt. Hellerellas saab näha Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussi korraldatud fotokonkursi „Looduse aasta foto 2013“ võidutöid. Sellega on antud panus hundiaasta väärilisele tähistamisele.

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: NAISSAARE NAISTE LOOD

Teatritrupp K.O.K.K (Kunstiliselt On Kõik Korrektne)

lavastaja Eva Kalbus

tekst Rannarahva Muuseum

Rannarahva Muuseumi uurimustööl ja tekstidel põhinev lavastus Naissaarel elanud ettevõtlikest, vapratest ja kaunitest naistest. Hingestatud rännak Naissaare ajaloo kuldsetesse aastatesse, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid...

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Liinilaev Monica väljub Lennusadamast Naissaarele kell 14.00

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: MELANHOOLSED MEESTELAULUD

Marko Matvere, Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson

Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson ansamblist Untsakad ning Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingust on ühinenud trioks, mis esitab kolmehäälselt eelmise sajandi alguse külamaastikelt pärinevaid lüürilisi laule. Sellisel kujul kõlasid sageli võõrsilt laenatud meloodiad kiigeplatsidel ja igasugu muudel külarahva pidustustel siis, kui pillimees puhkas. Miks melanhoolsed...? Kurbus on meie rahvalaulu üks põhilisi värve. Nutma need lood tänapäeva Eestis muidugi kedagi ei aja, pigem naerma.

(Kontserdi pikkus 1,5 tundi)

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Liinilaev Monica väljub Lennusadamast Naissaarele kell 16.00

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: NAISSAARE NAISTE LOOD

Teatritrupp K.O.K.K (Kunstiliselt On Kõik Korrektne)

lavastaja Eva Kalbus

tekst Rannarahva Muuseum

Rannarahva Muuseumi uurimustööl ja tekstidel põhinev lavastus Naissaarel elanud ettevõtlikest, vapratest ja kaunitest naistest. Hingestatud rännak Naissaare ajaloo kuldsetesse aastatesse, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid...

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma. Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

NAISSAARE JUULI NÄDALALÕPUD: MAAILMAREIS MATVEREGA

MAAILMAREIS MATVEREGA

Virtuaalne esitlus katamaraan Nordea ilmareisist

Tõnu Kaljuste: Naissaare Lõunakülas alustasin ehitamistega kümme aastat tagasi. Majale, kuurile, Omari küünile ja artistide majadele lisaks valmis sellel kevadel publiku aed Hellerella, kus on seinad näitusteks, aasake sklptuuridele ja suur terrass publikule. Nüüd on kultuurikeskus valmis. Kontsertidele lisaks pakume mitmeid näitusi. Näete Raivo Heina fotosid, mis on tehtud Bernhard Schmidti teleskoobiga. Marko Matvere kontserdi päeval saab kaeda tema joonistusi maailmareisist ning Rannarahva muuseumi etenduse päeval ekspositsiooni Naissaare naistest. Koos Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussiga riputame Hellerellas üles „Looduse aasta foto 2013“ parimad tööd ja tähistame hundiaastat. Sergei Prokofjevi muusikale saab loodud uus muinasjutt – "Naissaare Petka ja hunt" –, mille paneb kirja ja esitab Vladislav Koržets. Kas hunt väikese või suure tähega, selgub juulis. Päev enne muinasjuttu aga esineb Koržets koos Riho Sibulaga. Nädalalõpud lõpetame Marko Matvere virtuaalse ühemehe-show’ga reisist ümber maailma.

Viimsi rahvas on veendunud: Tänavad on auklikud, sõitke mööda merd!

Naissaare juuli nädalalõppude korraldus: Rannarahva muuseum

Piletid saadaval Piletilevis alates 13. maist

OOPER: VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER (maailma esiettekanne)

Dominy Clementsi muusikaline draama AN ENLIGHTENED DISCIPLE OF DARKNESS / VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER (esiettekanne)

Draama Bernhard Schmidti elust

lavastaja ja kunstnik Giuseppe Frigeni (Itaalia)

lavastaja assistent Inga Vares

muusikajuht Tõnu Kaljuste

kostüümikunstnik Reet Aus

Endrik Üksvärav

Maria Valdmaa

Hollandi flöödioktett BlowUp!

Nargen Opera koor

koormeister Sander Tamm

Ooper on inglise keeles.

Naissaarelt pärit, kuid peamiselt Saksamaal tegutsenud leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) oli juba enne Esimest maailmasõda tuntud kõrgekvaliteediliste suuremõõduliste läätsede ja astronoomiliste paraboolpeeglite valmistajana. Oma ainsa, ebatavaliselt tundliku käe oli ta üliosavaks treeninud ning suhteliselt primitiivsete vahenditega suutis ta teha imetäpset tööd. Tema leiutis – hiigelsuure vaateväljaga peegelteleskoop – kirjutas Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia annaalidesse ning peagi vaatasid taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid.

Huvitava elukäiguga eestlase Bernhard Schmidti nimi pole Eestis kuigi laialt tuntud, hoolimata tema saavutustest optika ja astronoomia vallas. Nargenfestivali tellimusel loodud Schmidti elust kõnelev lavateos püüabki seda lünka täita. Libreto ja muusika autor on Hollandi helilooja Dominy Clements ning lavale tooma on saadud nõusolek nimekalt itaalia lavastajalt Giuseppe Frigenilt. Eriliseks teeb lavateose ka tavatu orkestrikoosseis, mis koosneb vaid flöötidest: kaheksa muusikut mängivad kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga.

Noblessneri valukojas avatud enne ooperit Rannarahva Muuseumi näitus Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole.

Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole, tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja - meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui lavastatakse ooperit. Näitusel on teksti kõrval ka palju Schmidtiga seotud fotosid ning valik esemeid, mis spetsiaalselt kohale toodud Hamburgist Saksamaalt.

Kuraator – Maivi Kärginen

Konsultandid – Walter Stephani, Külvi Kuusk

Toimetaja – Sirje Nilbe

Tõlge - Wiedemanni tõlkebüroo

Kujundus – Liina Rohtlaan, Produktsioonigrupp OÜ

Täname: Hamburgi Observatoorium (Hamburger Sternwarte/Universität Hamburg), Harjumaa Muuseum (Harju County Museum), Eesti Filmiarhiiv (Estonian Movie Archive), Mai Malmström, Silvia Joon, Tõnu Kaljuste, Erik Schmidt, Tallinna Ülikool

Toetajad: Viimsi vald, Eesti Kultuurkapital

OOPER: VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER

Dominy Clementsi muusikaline draama AN ENLIGHTENED DISCIPLE OF DARKNESS / VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER 

 Draama Bernhard Schmidti elust

lavastaja ja kunstnik Giuseppe Frigeni (Itaalia)

lavastaja assistent Inga Vares

muusikajuht Tõnu Kaljuste

kostüümikunstnik Reet Aus

Endrik Üksvärav

Maria Valdmaa

Hollandi flöödioktett BlowUp!

Nargen Opera koor

koormeister Sander Tamm

Ooper on inglise keeles.

Naissaarelt pärit, kuid peamiselt Saksamaal tegutsenud leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) oli juba enne Esimest maailmasõda tuntud kõrgekvaliteediliste suuremõõduliste läätsede ja astronoomiliste paraboolpeeglite valmistajana. Oma ainsa, ebatavaliselt tundliku käe oli ta üliosavaks treeninud ning suhteliselt primitiivsete vahenditega suutis ta teha imetäpset tööd. Tema leiutis – hiigelsuure vaateväljaga peegelteleskoop – kirjutas Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia annaalidesse ning peagi vaatasid taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid.

Huvitava elukäiguga eestlase Bernhard Schmidti nimi pole Eestis kuigi laialt tuntud, hoolimata tema saavutustest optika ja astronoomia vallas. Nargenfestivali tellimusel loodud Schmidti elust kõnelev lavateos püüabki seda lünka täita. Libreto ja muusika autor on Hollandi helilooja Dominy Clements ning lavale tooma on saadud nõusolek nimekalt itaalia lavastajalt Giuseppe Frigenilt. Eriliseks teeb lavateose ka tavatu orkestrikoosseis, mis koosneb vaid flöötidest: kaheksa muusikut mängivad kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga.

Noblessneri valukojas avatud enne ooperit Rannarahva Muuseumi näitus Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole.

 Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole, tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja - meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui lavastatakse ooperit. Näitusel on teksti kõrval ka palju Schmidtiga seotud fotosid ning valik esemeid, mis spetsiaalselt kohale toodud Hamburgist Saksamaalt.

Kuraator – Maivi Kärginen

Konsultandid – Walter Stephani, Külvi Kuusk

Toimetaja – Sirje Nilbe

Tõlge - Wiedemanni tõlkebüroo

Kujundus – Liina Rohtlaan, Produktsioonigrupp OÜ

Täname: Hamburgi Observatoorium (Hamburger Sternwarte/Universität Hamburg), Harjumaa Muuseum (Harju County Museum), Eesti Filmiarhiiv (Estonian Movie Archive), Mai Malmström, Silvia Joon, Tõnu Kaljuste, Erik Schmidt, Tallinna Ülikool

Toetajad: Viimsi vald, Eesti Kultuurkapital

OOPER: VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER

Dominy Clementsi muusikaline draama AN ENLIGHTENED DISCIPLE OF DARKNESS / VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER

Draama Bernhard Schmidti elust

lavastaja ja kunstnik Giuseppe Frigeni (Itaalia)

lavastaja assistent Inga Vares

muusikajuht Tõnu Kaljuste

kostüümikunstnik Reet Aus

Endrik Üksvärav

Maria Valdmaa

Hollandi flöödioktett BlowUp!

Nargen Opera koor

koormeister Sander Tamm

Ooper on inglise keeles.

Naissaarelt pärit, kuid peamiselt Saksamaal tegutsenud leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) oli juba enne Esimest maailmasõda tuntud kõrgekvaliteediliste suuremõõduliste läätsede ja astronoomiliste paraboolpeeglite valmistajana. Oma ainsa, ebatavaliselt tundliku käe oli ta üliosavaks treeninud ning suhteliselt primitiivsete vahenditega suutis ta teha imetäpset tööd. Tema leiutis – hiigelsuure vaateväljaga peegelteleskoop – kirjutas Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia annaalidesse ning peagi vaatasid taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid.

Huvitava elukäiguga eestlase Bernhard Schmidti nimi pole Eestis kuigi laialt tuntud, hoolimata tema saavutustest optika ja astronoomia vallas. Nargenfestivali tellimusel loodud Schmidti elust kõnelev lavateos püüabki seda lünka täita. Libreto ja muusika autor on Hollandi helilooja Dominy Clements ning lavale tooma on saadud nõusolek nimekalt itaalia lavastajalt Giuseppe Frigenilt. Eriliseks teeb lavateose ka tavatu orkestrikoosseis, mis koosneb vaid flöötidest: kaheksa muusikut mängivad kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga.

Noblessneri valukojas avatud enne ooperit Rannarahva Muuseumi näitus Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole.

Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole, tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja - meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui lavastatakse ooperit. Näitusel on teksti kõrval ka palju Schmidtiga seotud fotosid ning valik esemeid, mis spetsiaalselt kohale toodud Hamburgist Saksamaalt.

Kuraator – Maivi Kärginen

Konsultandid – Walter Stephani, Külvi Kuusk

Toimetaja – Sirje Nilbe Tõlge - Wiedemanni tõlkebüroo

Kujundus – Liina Rohtlaan, Produktsioonigrupp OÜ

Täname: Hamburgi Observatoorium (Hamburger Sternwarte/Universität Hamburg), Harjumaa Muuseum (Harju County Museum), Eesti Filmiarhiiv (Estonian Movie Archive), Mai Malmström, Silvia Joon, Tõnu Kaljuste, Erik Schmidt, Tallinna Ülikool

Toetajad: Viimsi vald, Eesti Kultuurkapital

OOPER: VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER

Dominy Clementsi muusikaline draama AN ENLIGHTENED DISCIPLE OF DARKNESS / VALGUSTATUD PIMEDUSEJÜNGER

Draama Bernhard Schmidti elust

lavastaja ja kunstnik Giuseppe Frigeni (Itaalia)

lavastaja assistent Inga Vares

muusikajuht Tõnu Kaljuste

kostüümikunstnik Reet Aus

Endrik Üksvärav

Maria Valdmaa

Hollandi flöödioktett BlowUp!

Nargen Opera koor

koormeister Sander Tamm

Ooper on inglise keeles.

Naissaarelt pärit, kuid peamiselt Saksamaal tegutsenud leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) oli juba enne Esimest maailmasõda tuntud kõrgekvaliteediliste suuremõõduliste läätsede ja astronoomiliste paraboolpeeglite valmistajana. Oma ainsa, ebatavaliselt tundliku käe oli ta üliosavaks treeninud ning suhteliselt primitiivsete vahenditega suutis ta teha imetäpset tööd. Tema leiutis – hiigelsuure vaateväljaga peegelteleskoop – kirjutas Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia annaalidesse ning peagi vaatasid taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid.

Huvitava elukäiguga eestlase Bernhard Schmidti nimi pole Eestis kuigi laialt tuntud, hoolimata tema saavutustest optika ja astronoomia vallas. Nargenfestivali tellimusel loodud Schmidti elust kõnelev lavateos püüabki seda lünka täita. Libreto ja muusika autor on Hollandi helilooja Dominy Clements ning lavale tooma on saadud nõusolek nimekalt itaalia lavastajalt Giuseppe Frigenilt. Eriliseks teeb lavateose ka tavatu orkestrikoosseis, mis koosneb vaid flöötidest: kaheksa muusikut mängivad kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga.

Noblessneri valukojas avatud enne ooperit Rannarahva Muuseumi näitus Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole.

Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole, tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja - meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui lavastatakse ooperit. Näitusel on teksti kõrval ka palju Schmidtiga seotud fotosid ning valik esemeid, mis spetsiaalselt kohale toodud Hamburgist Saksamaalt.

Kuraator – Maivi Kärginen

Konsultandid – Walter Stephani, Külvi Kuusk

Toimetaja – Sirje Nilbe

Tõlge - Wiedemanni tõlkebüroo

Kujundus – Liina Rohtlaan, Produktsioonigrupp OÜ

Täname: Hamburgi Observatoorium (Hamburger Sternwarte/Universität Hamburg), Harjumaa Muuseum (Harju County Museum), Eesti Filmiarhiiv (Estonian Movie Archive), Mai Malmström, Silvia Joon, Tõnu Kaljuste, Erik Schmidt, Tallinna Ülikool

Toetajad: Viimsi vald, Eesti Kultuurkapital

PÄRDI PÄEVAD TALLINNA KIRIKUTES: PSALM

The Hilliard Ensemble

Pärdi päevade kontsertidega pöörab Nargenfestival pilgud Tallinna viie suurema kiriku poole, lastes muusikal esile tuua just igale kirikule eripärast kõlaatmosfääri.

Koguni kahel kontserdil saab nautida inglise vokaalkvartetti Hilliard Ensemble’it – üks esimestest Lääne kollektiividest, kelle taju ja eriliselt puhas esitus tõid esile Pärdi muusika sügavamaid kihte.

PÄRDI PÄEVAD TALLINNA KIRIKUTES: LITANY

Litany

Berliner Messe

The Hilliard Ensemble

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Tallinna Kammerorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Maailma üks paremaid vokaalansambleid The Hilliard Ensemble on hinnatud nii varajase kui ka nüüdismuusika interpreteerijana. Arvo Pärti seob ansambliga aastakümnetepikkune koostöö: helilooja on pühendanud neile teose ning nad on olnud mitme teose, sh kontserdi nimiteose esmaesitaja. Arvo Pärdi muusika tunnistab vaikust ja surma ning kinnitab seeläbi elu põhitõdesid. See elab koos meiega, nõrkade ja habrastega, see järgib ja ülistab elu püha ilu. Paul Hillier

PÄRDI PÄEVAD TALLINNA KIRIKUTES: DA PACEM

Vox Clamantis

Marco Ambrosini (http://www.ambrosini.de)

Dirigent Jaan-Eik Tulve

Maailma lavadel Pärdi muusika interpreedina nõutud vokaalansambel Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele, kõlab ansambli pea kõikides kavades ka kaasaegne muusika selle väga laialdastes väljendusvormides. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid mitmed eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt.

PÄRDI PÄEVAD TALLINNA KIRIKUTES: ANNUM PER ANNUM

orelikontsert

Ene Salumäe (orel)

Eesti muusikutest on Pärdi päevadele kutsutud esitama soolokava tunnustatumaid Eesti organiste Ene Salumäe, kes esineb regulaarselt kodu- ja välismaal solisti ja kammermuusikuna erinevate vanamuusikaansamblite, kooride, solistide ja orkestritega. Salumäe on tegutsenud organist-koorijuhina kogudustes Eestis ja Soomes ning oreli- ja kirikumuusika õppejõuna TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja EELK Usuteaduse Instituudis. Ta on olnud mitmete kirikumuusika-alaste ettevõtmiste initsiaator ja korraldaja ning kontserdisarjade kunstiline juht.

PÄRDI PÄEVAD TALLINNA KIRIKUTES: TABULA RASA

Arvo Pärdi sünnipäevakontsert

Tabula rasa

Trisagion

Orient & Occident

Peegel peeglis

Harry ja Robert Traksmann (viiul)

Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)

Leho Karin (tśello)

Tallinna Kammerorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste