NF 2011

KREEGI PÄEVAD: ansambel VÄGILASED

Vägilased on oma repertuaari võtnud väga palju vanu laulumänge. Mängu tähtsusest kirjutab ansambel ise nii: Mängimine on peaaegu sama tähtis kui söömine või magamine ja seda mitte ainult laste jaoks. Vanemaid laulumänge toimetasidki enamasti täiskasvanud. Mäng annab võimaluse korraks „ära käia” - astuda üle argipäeva läve ning kiigata, mis on meie sees ja ümber lisaks sellele, mida niikuinii teame. Mäng on meelelahutus, kuid mitte ainult. Mida kauem mängida, seda rohkem avaneb uksi, mis tavasilmale ja argimeelele suletud. Mängiv inimene on teistsugune. See, kes mängust tavaellu tagasi tuleb, saab „mänguilmast” kaasa saladuse – mõistmise, et kõik ei ole alati nii nagu paistab. Mängu ilu ja lust sõltub mängijate oskusest oma rolli sisse minna ja ennast sinna natuke ära kaotada... Mõnusat mängimist!

Ansambli Vägilased liikmeskonna moodustavad peamiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna tudengid ja õppejõud. Kokku saadi 2000. aastal kooli kursuseansamblina. Ansambli loojaks, ideeliseks juhiks ja eestvedajaks oli Kristjan Priks, kes praeguseks on Vägilaste koosseisust lahkunud. Alates 2001. aastast on Vägilased esinenud nii Eesti kui muu maailma lavadel. Kontserte on antud Portugalis, Soomes, Rootsis, Udmurtias. Eestisisesed suuremad ülesastumised on olnud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.

Oleme teel. See tee on vahel kurviline, vahel sirge ja selge. Iga käänaku taga avaneb uus maastik, iga loo sees peidab ennast saladus, mis juhatab ja julgustab. Meie kätes on tänapäeva muusika võlu ja ajatute laulude vägi. Oleme Vägilased.

www.vagilased.ee

Piletid müügil 1 tund enne kontserdi algust! Eelmüüki ei toimu!

KREEGI PÄEVAD: NOORTE VÄRK

NOORTE VÄRK ehk mida kirjutavad kahekümnesed

C. Kreek | J. S. Bach | L. van Beethoven | J. Brahms | B. Britten | P. Uusberg | M. Sildos Nargenfestivali koor | Tõnu Kaljuste

Tavaliselt hinnatakse heliloojate loomingut nende küpse perioodi meistritööde põhjal ja noorepõlveteoseid niiväga ei tunta ega esitata. Tõnu Kaljuste on võtnud vaatluse alla, kuidas kõlavad praeguseks juba klassikuteks saanud Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi ja Benjamin Britteni 20–25-aastasena loodud noorpõlveteosed koos praegu oma heliloojateed alustanud noorte heliloojate Pärt Uusbergi ja Martin Sildose verivärske kooriloominguga.

Piletid müügil 1 tund enne kontserdi algust! Eelmüüki ei toimu!

KAKS PEAD

Timo Steineri ooper (esiettekanne)

Libreto Maarja Kangro

Kunstnik Pille Jänes

Lavastaja Mart Koldits (Von Krahl)

Koreograaf Renate Valme

Kontsertmeister Zoja Hertz

Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia)

René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Olari Viikholm (bass, Eesti Rahvusmeeskoor)

Nargenfestivali koor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Lugu lähtub tõestisündinud eksperimentidest, mille käigus vene teadlane Vladimir Demihhov siirdas 1954. aastal kirurgia võimaluste uurimiseks suurele koerale kutsika pea koos esikäppadega. Kahepäine koer elas ligi kuu aega. Kokku tekitas Demihhov 20 kahepäist koera. Esimese inimsüdame siirdamisega (mis olevat olnud Demihhovi eksperimentide üks sihte) jõudis lõuna-aafriklane Christiaan Barnard temast 1967. aastal sellegipoolest ette. Maarja Kangro

Nelja tegelasega ooper “Kaks pead” on loodud Nargenfestivali tellimusel ja ettekanded kuuluvad “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” ürituste programmi.

Juuli Lill (metsosopran) on õppinud laulu aastail 1999–2001 Peterburi konservatooriumi ettevalmistusosakonnas prof Iraida Levanda lauluklassis, aastail 2001–2005 Eesti Muusikaakadeemias prof Mati Palmi lauluklassis ja aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer). 2009. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi prof Mati Palmi juhendamisel ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja järgnevad aastad New Yorgis korrepetiitorite Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on laulnud aastail 2002–2003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Ta on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.

Oliver Kuusik (tenor) on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias Virgilius Noreika klassis (2000–2003) ning Londoni Guildhalli Muusika ja Draamakooli ooperistuudios Rudolf Piernay klassis, kus kaitses 2006. aastal ka magistrikraadi. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks ooperirollidele koduteatris on ta osalenud ka teiste truppide koosseisus, sh Clonter Opera Company ja European Opera Center Trust Suurbritannias. Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on Oliver Kuusik astunud üles nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, USAs kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on pälvinud auhindu mitmetel eesti ja rahvusvahelistel lauljate konkurssidel. 2008. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna osatäitmise eest Britteni ooperis „Kruvikeere“. 2009. aastal valiti Kuusik rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadiks. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest. 2011. aastal anti Kuusikule SEB publikupreemia.

René Soom (bariton) on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1996 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Henn Eeriku klassis ja 2001–2004 Eesti Muusikaakadeemias prof Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 2005. aastast jätkab ta samas magistriõpinguid prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast ning solistina 2005. aastast. Lisaks ooperirollidele Estonias on René Soom tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Soome Rahvusooperi Alminsalis ja Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-kvartetiga ning osalenud KaivConsorti lavastustes, aastast 1998 ka sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga on andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.

Olari Viikholm (bass) on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise laulu erialal prof Ivo Kuuse juhendamisel (2000–2004) ning alates 2010. aastast prof Jaako Ryhäneni juhendamisel. Enne seda õppis ta H. Elleri nimelises Muusikakoolis koorijuhtimist. 2003. aastal pälvis ta Mart Saare laulude konkursil II preemia. Aastatel 1993–2000 on Olari Viikholm laulnud Vanemuise teatris ja aastatel 2000–2006 Rahvusooperis Estonia. 2010. aastast töötab ta Eesti Rahvusmeeskooris solistina. Lisaks ooperirollidele on Olari Viikholm esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel koos Eesti Kaitseväe Orkestriga Peeter Saani juhatusel ja kammerkooriga Voces Musicales Risto Joosti juhatusel, osalenud opereti- ja muusikalilavastustes ning mänginud Ivan Julma osa Hardi Volmeri Pirita kloosti varemetes toimunud multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Olari Viikholm on juhtinud koos Priit Volmeriga Kanal 2 telesaadet „Grimmiga ja grimmita“.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), mille asutamisajaks loetakse aastat 1926, on kasvanud väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks. Aastakümneid endise Nõukogude Liidu paremate orkestrite hulka kuulunud kollektiiv on viimasel kümnendil laiendanud oma rahvusvahelist haaret nii edukate turneede kui plaadistamiste näol. Viimastest välisreisidest on olulisimad 18 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikides 2009. aastal (dirigendid Nikolai Aleksejev ja Eri Klas), varasematel aastatel on orkester käinud turneedel paljudes Euroopa riikides, Kuveidis, Kanadas, ja endises Nõukogude Liidus. ERSO on osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel, näiteks Läänemere Festival, Yehudi Menuhini festival Gstaad Musiksommer Šveitsis, Europamusicale Münchenis jm. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud prestiižsetes klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu olulist auhinda, millest mainekaim 2004. aastal pälvitud Grammy. Ka 2010. aastal oli Grammy nominentide hulgas ERSO plaat – Frank Martini oratooriumi “Kolgata”. ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev. Alates hooajast 2002/03 on ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja hooajast 2007/08 esimene külalisdirigent Olari Elts. ERSOsse kuulub ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal umbes 60 kontserti, tuues kuulajaini kolm kuni neli uut kava kuus. Lisaks Eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid.

KAKS PEAD

Timo Steineri ooper (esiettekanne)

Libreto Maarja Kangro

Kunstnik Pille Jänes

Lavastaja Mart Koldits (Von Krahl)

Koreograaf Renate Valme

Kontsertmeister Zoja Hertz

Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia)

René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Olari Viikholm (bass, Eesti Rahvusmeeskoor)

Nargenfestivali koor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Lugu lähtub tõestisündinud eksperimentidest, mille käigus vene teadlane Vladimir Demihhov siirdas 1954. aastal kirurgia võimaluste uurimiseks suurele koerale kutsika pea koos esikäppadega. Kahepäine koer elas ligi kuu aega. Kokku tekitas Demihhov 20 kahepäist koera. Esimese inimsüdame siirdamisega (mis olevat olnud Demihhovi eksperimentide üks sihte) jõudis lõuna-aafriklane Christiaan Barnard temast 1967. aastal sellegipoolest ette. Maarja Kangro

Nelja tegelasega ooper “Kaks pead” on loodud Nargenfestivali tellimusel ja ettekanded kuuluvad “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” ürituste programmi.

Juuli Lill (metsosopran) on õppinud laulu aastail 1999–2001 Peterburi konservatooriumi ettevalmistusosakonnas prof Iraida Levanda lauluklassis, aastail 2001–2005 Eesti Muusikaakadeemias prof Mati Palmi lauluklassis ja aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer). 2009. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi prof Mati Palmi juhendamisel ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja järgnevad aastad New Yorgis korrepetiitorite Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on laulnud aastail 2002–2003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Ta on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.

Oliver Kuusik (tenor) on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias Virgilius Noreika klassis (2000–2003) ning Londoni Guildhalli Muusika ja Draamakooli ooperistuudios Rudolf Piernay klassis, kus kaitses 2006. aastal ka magistrikraadi. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks ooperirollidele koduteatris on ta osalenud ka teiste truppide koosseisus, sh Clonter Opera Company ja European Opera Center Trust Suurbritannias. Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on Oliver Kuusik astunud üles nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, USAs kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on pälvinud auhindu mitmetel eesti ja rahvusvahelistel lauljate konkurssidel. 2008. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna osatäitmise eest Britteni ooperis „Kruvikeere“. 2009. aastal valiti Kuusik rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadiks. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest. 2011. aastal anti Kuusikule SEB publikupreemia.

René Soom (bariton) on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1996 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Henn Eeriku klassis ja 2001–2004 Eesti Muusikaakadeemias prof Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 2005. aastast jätkab ta samas magistriõpinguid prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast ning solistina 2005. aastast. Lisaks ooperirollidele Estonias on René Soom tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Soome Rahvusooperi Alminsalis ja Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-kvartetiga ning osalenud KaivConsorti lavastustes, aastast 1998 ka sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga on andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.

Olari Viikholm (bass) on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise laulu erialal prof Ivo Kuuse juhendamisel (2000–2004) ning alates 2010. aastast prof Jaako Ryhäneni juhendamisel. Enne seda õppis ta H. Elleri nimelises Muusikakoolis koorijuhtimist. 2003. aastal pälvis ta Mart Saare laulude konkursil II preemia. Aastatel 1993–2000 on Olari Viikholm laulnud Vanemuise teatris ja aastatel 2000–2006 Rahvusooperis Estonia. 2010. aastast töötab ta Eesti Rahvusmeeskooris solistina. Lisaks ooperirollidele on Olari Viikholm esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel koos Eesti Kaitseväe Orkestriga Peeter Saani juhatusel ja kammerkooriga Voces Musicales Risto Joosti juhatusel, osalenud opereti- ja muusikalilavastustes ning mänginud Ivan Julma osa Hardi Volmeri Pirita kloosti varemetes toimunud multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Olari Viikholm on juhtinud koos Priit Volmeriga Kanal 2 telesaadet „Grimmiga ja grimmita“.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), mille asutamisajaks loetakse aastat 1926, on kasvanud väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks. Aastakümneid endise Nõukogude Liidu paremate orkestrite hulka kuulunud kollektiiv on viimasel kümnendil laiendanud oma rahvusvahelist haaret nii edukate turneede kui plaadistamiste näol. Viimastest välisreisidest on olulisimad 18 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikides 2009. aastal (dirigendid Nikolai Aleksejev ja Eri Klas), varasematel aastatel on orkester käinud turneedel paljudes Euroopa riikides, Kuveidis, Kanadas, ja endises Nõukogude Liidus. ERSO on osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel, näiteks Läänemere Festival, Yehudi Menuhini festival Gstaad Musiksommer Šveitsis, Europamusicale Münchenis jm. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud prestiižsetes klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu olulist auhinda, millest mainekaim 2004. aastal pälvitud Grammy. Ka 2010. aastal oli Grammy nominentide hulgas ERSO plaat – Frank Martini oratooriumi “Kolgata”. ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev. Alates hooajast 2002/03 on ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja hooajast 2007/08 esimene külalisdirigent Olari Elts. ERSOsse kuulub ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal umbes 60 kontserti, tuues kuulajaini kolm kuni neli uut kava kuus. Lisaks Eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid.

KAKS PEAD

Timo Steineri ooper (esiettekanne)

Libreto Maarja Kangro

Kunstnik Pille Jänes

Lavastaja Mart Koldits (Von Krahl)

Koreograaf Renate Valme

Kontsertmeister Zoja Hertz

Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia)

René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Olari Viikholm (bass, Eesti Rahvusmeeskoor)

Nargenfestivali koor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Lugu lähtub tõestisündinud eksperimentidest, mille käigus vene teadlane Vladimir Demihhov siirdas 1954. aastal kirurgia võimaluste uurimiseks suurele koerale kutsika pea koos esikäppadega. Kahepäine koer elas ligi kuu aega. Kokku tekitas Demihhov 20 kahepäist koera. Esimese inimsüdame siirdamisega (mis olevat olnud Demihhovi eksperimentide üks sihte) jõudis lõuna-aafriklane Christiaan Barnard temast 1967. aastal sellegipoolest ette.

Maarja Kangro

Nelja tegelasega ooper “Kaks pead” on loodud Nargenfestivali tellimusel ja ettekanded kuuluvad “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” ürituste programmi.

Juuli Lill (metsosopran) on õppinud laulu aastail 1999–2001 Peterburi konservatooriumi ettevalmistusosakonnas prof Iraida Levanda lauluklassis, aastail 2001–2005 Eesti Muusikaakadeemias prof Mati Palmi lauluklassis ja aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer). 2009. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi prof Mati Palmi juhendamisel ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja järgnevad aastad New Yorgis korrepetiitorite Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on laulnud aastail 2002–2003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Ta on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.

Oliver Kuusik (tenor) on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias Virgilius Noreika klassis (2000–2003) ning Londoni Guildhalli Muusika ja Draamakooli ooperistuudios Rudolf Piernay klassis, kus kaitses 2006. aastal ka magistrikraadi. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks ooperirollidele koduteatris on ta osalenud ka teiste truppide koosseisus, sh Clonter Opera Company ja European Opera Center Trust Suurbritannias. Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on Oliver Kuusik astunud üles nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, USAs kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on pälvinud auhindu mitmetel eesti ja rahvusvahelistel lauljate konkurssidel. 2008. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna osatäitmise eest Britteni ooperis „Kruvikeere“. 2009. aastal valiti Kuusik rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadiks. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest. 2011. aastal anti Kuusikule SEB publikupreemia.

René Soom (bariton) on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1996 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Henn Eeriku klassis ja 2001–2004 Eesti Muusikaakadeemias prof Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 2005. aastast jätkab ta samas magistriõpinguid prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast ning solistina 2005. aastast. Lisaks ooperirollidele Estonias on René Soom tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Soome Rahvusooperi Alminsalis ja Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-kvartetiga ning osalenud KaivConsorti lavastustes, aastast 1998 ka sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga on andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.

Olari Viikholm (bass) on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise laulu erialal prof Ivo Kuuse juhendamisel (2000–2004) ning alates 2010. aastast prof Jaako Ryhäneni juhendamisel. Enne seda õppis ta H. Elleri nimelises Muusikakoolis koorijuhtimist. 2003. aastal pälvis ta Mart Saare laulude konkursil II preemia. Aastatel 1993–2000 on Olari Viikholm laulnud Vanemuise teatris ja aastatel 2000–2006 Rahvusooperis Estonia. 2010. aastast töötab ta Eesti Rahvusmeeskooris solistina. Lisaks ooperirollidele on Olari Viikholm esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel koos Eesti Kaitseväe Orkestriga Peeter Saani juhatusel ja kammerkooriga Voces Musicales Risto Joosti juhatusel, osalenud opereti- ja muusikalilavastustes ning mänginud Ivan Julma osa Hardi Volmeri Pirita kloosti varemetes toimunud multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Olari Viikholm on juhtinud koos Priit Volmeriga Kanal 2 telesaadet „Grimmiga ja grimmita“.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), mille asutamisajaks loetakse aastat 1926, on kasvanud väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks. Aastakümneid endise Nõukogude Liidu paremate orkestrite hulka kuulunud kollektiiv on viimasel kümnendil laiendanud oma rahvusvahelist haaret nii edukate turneede kui plaadistamiste näol. Viimastest välisreisidest on olulisimad 18 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikides 2009. aastal (dirigendid Nikolai Aleksejev ja Eri Klas), varasematel aastatel on orkester käinud turneedel paljudes Euroopa riikides, Kuveidis, Kanadas, ja endises Nõukogude Liidus. ERSO on osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel, näiteks Läänemere Festival, Yehudi Menuhini festival Gstaad Musiksommer Šveitsis, Europamusicale Münchenis jm. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud prestiižsetes klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu olulist auhinda, millest mainekaim 2004. aastal pälvitud Grammy. Ka 2010. aastal oli Grammy nominentide hulgas ERSO plaat – Frank Martini oratooriumi “Kolgata”. ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev. Alates hooajast 2002/03 on ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja hooajast 2007/08 esimene külalisdirigent Olari Elts. ERSOsse kuulub ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal umbes 60 kontserti, tuues kuulajaini kolm kuni neli uut kava kuus. Lisaks Eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid.

JAAN TÄTTE: LENDAJAD

Jaan Tätte näidend

Lavastus Tõnu Kaljuste

Kunstnikud Maarja Naan, Piia-Berta Piir ja Maret Tamme (EKA stsenograafiatudengid)

Tantsuseade Kristina Paškevicius

Osades:

'Piret Kalda (Tallinna Linnateater)

Lauri Nebel

Väino Laes

Teet Hanschmidt

Amanda Künnapas ja Aurora Künnapas

Esietendus toimus 27. juunil 2010 Naissaarel, Omari küünis.

JAAN TÄTTE: LENDAJAD

Jaan Tätte näidend

Lavastus Tõnu Kaljuste

Kunstnikud Maarja Naan, Piia-Berta Piir ja Maret Tamme (EKA stsenograafiatudengid)

Tantsuseade Kristina Paškevicius

Osades:

Piret Kalda (Tallinna Linnateater)

Lauri Nebel

Väino Laes

Teet Hanschmidt

Amanda Künnapas ja Aurora Künnapas

Esietendus toimus 27. juunil 2010 Naissaarel, Omari küünis.

JAAN TÄTTE: LENDAJAD

Jaan Tätte näidend

Lavastus Tõnu Kaljuste

Kunstnikud Maarja Naan, Piia-Berta Piir ja Maret Tamme (EKA stsenograafiatudengid)

Tantsuseade Kristina Paškevicius

Osades:

Piret Kalda (Tallinna Linnateater)

Lauri Nebel

Väino Laes

Teet Hanschmidt

Amanda Künnapas ja Aurora Künnapas

Esietendus toimus 27. juunil 2010 Naissaarel, Omari küünis.

JAAN TÄTTE: LENDAJAD

Jaan Tätte näidend

Lavastus Tõnu Kaljuste

Kunstnikud Maarja Naan, Piia-Berta Piir ja Maret Tamme (EKA stsenograafiatudengid)

Tantsuseade Kristina Paškevicius

Osades:

Piret Kalda (Tallinna Linnateater)

Lauri Nebel

Väino Laes

Teet Hanschmidt

Amanda Künnapas ja Aurora Künnapas

Esietendus toimus 27. juunil 2010 Naissaarel, Omari küünis.

PÄRT - MISSA SYLLABICA & ROSSINI - PETITE MESSE SOLENNELLE

Kirchheimer Vokal-Consort (Saksamaa):

Sarah Wegener (sopran)

Andrea Lauren Brown (sopran)

Ulrike Andersen (kontraalt)

Ulrike Bartsch (kontraalt)

Michael Feyfar (tenor)

Georg Poplutz (tenor)

Dominik Wörner (bassbariton)

Jonathan de la Paz Zaens (bass)

Andreas Gräsle (harmoonium)

Simon Bucher (klaver)

Dirigent Tõnu Kaljuste

Peamiselt ooperiheliloojana tegutsenud Gioachino Rossini (1792–1868) „Petite messe solennelle“ („Väike pidulik missa“) on üks tema loomingu suuremaid saavutusi. 72-aastaselt uue loomepuhangu tuules kirjutatud veetleva missa, mida helilooja ise on nimetanud “vana ea viimaseks patuks”, ning Arvo Pärdi ühe varasema tintinnabuli-stiilis loodud kooriteose „Missa syllabica“ toovad Tõnu Kaljuste juhatusel kuulajate ette kooslus suurepäraseid muusikuid Saksamaalt.

Andrea Lauren Brown (sopran) on Münchenis toimunud rahvusvahelise konkursi ARD 2003 II koha võitja ning 2002. aastal Salzburgi Mozarteumi rahvusvahelise suveakadeemia preemiavõitja. Ta on lõpetanud summa cum laude West Chesteri ülikooli Pennsylvanias ja magistrikraadi omandanud Westminster Choir College’is Princetonis. Andrea Lauren Brown on laulnud paljudes mainekates Euroopa teatrites ja festivalidel ning teinud koostööd tuntud dirigentidega, esitades nii ooperi- kui ka kontserdirepertuaari barokist ja bel canto’st kuni nüüdismuusikani vähemalt kaheksateistkümnes riigis. Tema armastus kammermuusika ja lied’i vastu on teda kokku viinud parimate muusikutega ning huvi vanamuusika vastu on andnud võimaluse koostööks perioodispetsialistidega. Väljapaistva nüüdismuusika interpreedina on teda kutsutud mitmete uudisteoste esmaettekandjaks. Viimase viie aasta jooksul on Andrea Lauren Brown välja andnud üle tosina plaadi, millest mitmed on saanud auhindu ning leidnud äramärkimist mainekates muusikaajakirjades, nagu BBC Music Magazine ja Musical America.

Sarah Wegener (sopran) on rahvusvaheliselt nõutud interpreediks saanud väga lühikese ajaga. Teda on kutsutud prominentsetele festivalidele ja kontserdisaalidesse, nagu Salzburgi biennaal, Leipzigi Bachfest, La folle journée Nantes, Düsseldorfi Tonhalle, Antwerpeni De Singel ja Opéra Garnier Pariisis. Enne lauluhariduse alustamist 2004. aastal Bernhard Jaeger-Böhmi juures Stuttgardis õppis Sarah kontrabassi. 2007. aastal võitis ta esimese preemia rahvusvahelisel Max Regeri nimelisel lied’i-konkursil Weidenis. Paljude kontsertesinemiste seas on ta osalenud mitmete helikandjate salvestamisel ja tema esinemisi on jäädvustanud raadiojaamad. Ajakiri Fono Forum nimetas Sarah Wegeneri noorema põlvkonna väljapaistvaks tõusvaks täheks.

Ulrike Andersen (alt) õppis laulu erialal prof Jutta Schlegeli juures Berliini Kõrgemas Kunstidekoolis ning täiendas end Anna Reynoldsi, Irvin Gage ja Margreet Honigi meistrikursustel. Praegu täiendab ta end Dunja Vejzovici juures. Tähtsal kohal Ulrike Anderseni repertuaaris on barokkmuusika. Aastatel 1996–2001 oli ta Berliini RIAS kammerkoori liige. Hea meelega pühendub ta end lied’i laulule ja tegeleb ka kaasaegse vokaalmuusikaga. Kammermuusikuna teeb ta kostööd pianisti Hans Adolfseniga ning nende duole komponeeris helilooja Alfons Karl Zwicker lied’i-tsükli. Ooperisolistina on ta laulnud Šveitsis Churi linnateatris, Zürichi ooperimajas, Veneetsia biennaalil, Berliini Riigiooperis jm. Tema mitmekesist tööd on dokumenteerinud raadio- ja telekanalid ning mitmed plaadifirmad. Ulrike Andersen õpetab dotsendina laulu Zürichi Kunstide kõrgkoolis ning tegutseb aktiivselt nii Zürichis kui Berliinis.

Ulrike Bartsch (alt) on õppinud laulu Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ning täiendanud end Judith Beckmanni, Anna Reynoldsi, Kurt Widmeri, Carol Richardsoni ja Jutta Schlegeli juures. 1993. aastal võitis ta VDMK laulukonkursi Hannoveris ja debüteeris Niedersachseni Riigiteatris Hannoveris. Ta on laulnud lied’i-õhtutel Berliini Riigiooperi Apollosaalis ja Konzerthausi kammersaalis. Solistina on ta sageli astunud üles Berliini mainekates kontserdisaalides, on esinenud koos koosseisudega, nagu Oslo ja Göteborgi Filharmooniaorkester, Akademie für alte Musik, Orchestre de Champs-Elysée, NDR Sümfoonaorkester, Göttingeni Sümfoonikud, Sharoun-Ensemble Kammersymphonie Bremen jt, ning töötanud dirigentidega, nagu Philippe Herreweghe, Zoltán Peskó, Ludger Rémy, Heinz Hennig, Ralf Popken jt. Ulrike Bartsch on andnud kontserte Euroopa paljudes maades: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Rootsis ja Hispaanias. Viimastel aastatel on teda kutsutud festivalidele, nagu Kötheni Bachfest, Magdeburgi Telemanni päevad, Meiningeni Schlossfestspielen ja Mecklenburg-Vorpommerni Musiksommer. Ulrike Bartsch on pühendunud ka nüüdismuusikale, näiteks on ta laulnud Luigi Dallapiccola ooperi „Hiiob“ esitusel Zoltán Peskó dirigeerimisel ja peaosa Vinko Globokari lavateoses „Les émigrés“ Hamburgi Musikhalles, samuti on ta osalenud mitmetel esiettekannetel.

Georg Poplutz (tenor) on lõpetanud Münsteri ja Dortmundi ülikooli inglise keele ja muusika alal. Alates 2002. aastast otsustas ta pühenduda vaid muusikale. Ta õppis laulu Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Akadeemias ning Kölni Muusikaakadeemias, mille lõpetas 2007. aastal. Praegu töötab ta koos Carol Meyer-Bruettingiga Frankfurdis. 2009. aastal omistati talle Frankfurdis Mendelssoni auhind. Kontserte on Georg Poplutz andnud paljudes Saksamaa linnades, samuti mujal Euroopas, Hiinas, Mehhikos, Singapuris ja Lõuna-Aafrikas. Ta on esinenud mainekatel festivalidel ja kontserdisaalides ning on teinud koostööd nimekate dirigentidega. Soololauljana tegutseb ta peamiselt pianist Hilko Dumnoga. Käesoleval hooajal võis Georg Poplutzi kuulda Berliini Gedächtniskirches, Hamburgi St. Michaelise kirikus, Kölni Filharmoonia saalis, Dresdeni Frauenkirches Frankfurdi Alte Operis ja teistes paikades Austrias, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias ja Šveitsis.

Julius Pfeifer (tenor) õppis Stuttgardis algul koolimuusika erialal, aastatel 1998–2002 aga laulu erialal Gisela Krenkel juures ning oratooriumiklassis prof Dieter Kurzi juures. Ta on täiendanud end ka James Wagneri meistrikursustel. 2000. aastal sai ta stipendiumi rahvusvaheliselt Richard Wagneri ühingult. Oratooriumi- ja lied’i-lauljana hõlmab tema repertuaar teoseid renessansist kuni nüüdismuusikani. Aastatel 2000 ja 2002 töötas ta Stuttgardi Riigiooperi Noorteooperis (Junge Oper). 2000. aastast laulab ta Stuttgardi SWR Vokaalansamblis, alates 2005. aastast aga solistideansamblis Sette Voci Peter Kooij juhatusel. Solistina on ta esinenud koosseisudega, nagu SWR ja WDR Raadioorkester, Leipzigi Barokkorkester, Hannoveri Bach-Orchester, Leipzigi Gewandhausorchester, RIAS-Kammerchor, Collegium Vocale Gent, Amsterdami Gesualdo-Consort jt, ning koostööd teinud Michael Gieleni, Christophe Coini, Jörg Straube, Dieter Kurzi, Harry van der Kamppi, Philippe Herreweghe jt-ga. Lisaks esinemistele Euroopas on ta käinud turneedel Aasias. 2004. aastal võitis ta kuulsa rahvusvahelise Bachi konkursi Leipzigis.

Dominik Wörner (bass-bariton) õppis kirikumuusikat Stuttgardis, muusikateadust ja klavessiini Fribourgis Šveitsis ning lõpetas solistidiplomiga oreli ja laulu erialal Bernis. Kõige olulisem lauluõpetaja on tema jaoks olnud Jakob Stämpfli. 2002. aastal võitis ta XIII rahvusvahelisel Bachi konkursil lauljate arvestuses I preemia ja Leipzigi Barokkorkestri eripreemia. Ta on täiendanud end ka Zürichis Irwin Gage’i lied’i interpretatsiooni meistrikursustel, mille lõpetas kiitusega. Dominik Wörner on laulnud suuri oratooriumipartiisid alates Monteverdi „Maria vesprist“ kuni Verdi Reekviemini pea kõigis Euroopa maades, USAs, Aasias ja Austraalias nimekate dirigentide nagu Carl Saint Clair, Christophe Coin, Thomas Hengelbrock, Philippe Herreweghe, Sigiswald Kuijken, Helmuth Rilling ja Masaaki Suzuki juhatusel. Tema Bachi-interpretatsioonid on eriti leidnud rahvusvahelist tunnustust. Peale klassikalise repertuaari on tal suur huvi ka nüüdismuusika vastu. Ta on olnud paljude heliloojate teoste esmaettekandja. Väga oluline on talle lied’i-laul ning teda on huvitanud ka unustatud heliloojate looming. Dominik Wörner on salvestanud muusikat paljudele tuntud raadio- ja televisioonikanalitele ning plaadifirmadele ja võitnud mitmeid preemiaid (Echo-Klassik-Preis, Diapason d'Or, Le Monde de la musique, R 10 Classica, Saksa plaadikriitikute auhind) Dominik Wörner on kontserdisarja „Kircheimer Konzertwinter“ asutaja ja kunstiline juht oma kodus Pfalzis ning festivali „Kirchheimer Liedersommer” kaasasutaja. Samuti on ta Tokyo Saksa-Jaapani Lied’i Foorumi kunstiline juht.

Werner Matusch (bass) on õppinud kirikumuusikat ning seejärel laulmist Freiburgi Muusikakõrgkoolis Breisgaus. Aastatel 1980–1990 tegutses ta erinevates teatrites bassilauljana, peamiselt Passaus ja St. Gallenis. Alates 1990. aastast alates on ta Berliini RIAS kammerkoori liige. Peale selle tegutseb ta ka kontserdi- ja ooperilauljana.

Andreas Gräsle (harmoonium) õppis kirikumuusikat Stuttgardis, lõpetas oreli erialal Saarbrückenis ning jätkas vanamuusikaõpingutega Andrea Marconi juures. Ta on olnud DAAD stipendiaat ja 1991. aastal võitis auhinna Nürnbergis rahvusvahelisel Johann Pachelbeli nimelisel konkursil. Ta on töötanud kantori ja organistina Augustinuse kirikus Schwäbisch Gmündis, 2003. aastast aga on piirkonnakantor Konstanzeri kirikus Ditzingenis. Ta on hinnatud kammermuusikapartner ning annab kontserte organisti ja tšembalistina. Stuttgardi SWR juures assisteeris pikki aastaid organistina. Nüüd on ta esinenud continuo-mängijana koosseisudega, nagu Heilbronni Württembergi Kammerorkester, Pforzheimi Südwestdeutsches Kammerorchester, Detmoldi Kammerorkester, Stuttgardi Bach-Collegium, barokkansambel De Profundis ja Kirchheimeri Bach-Consort. Noodikirjastajana ja organistina osales Gräsle barokkmeistri Mederi kantaadi ettekandele toomisel Peter Kooij juhatusel, 2009. aastal esitas ta kogu Mendelssohni oreliloomingu ning möödunud aastal mängis ta Bach 325. sünniaastapäeva puhul kogu tema oreliloomingu. Lisaks esinemistele on ta partituurimängu dotsent Stuttgardi Muusikakõrgkoolis.

Šveitsist pärit Simon Bucher (klaver) õppis Berni kunstide ülikoolis ning sai diplomi õpetaja ja interpreedina. Õpinguaastatel esines ta juba solistina Berni Sümfooniaorkestri, Šveitsi Kammerorkestri ja Sofia Kammerorkestri ees. Teda mõjutasid tugevasti ka Ruben Lifschitzi, Klaus Hell­wigi, Milena Molova, Béla Sikki ja Irène Schweizeri meistrikursused. 2005. aastal lõpetas Simon Bucher Irwin Gage lied’i interpretatsiooni meistriklassi Zürichi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Sellest ajast on ta pühendunud lied’i interpreteerimisele. Duos bass-bariton Dominik Wörneriga on ta esinenud paljudel festivalidel, sh Dortmundi festivalil „The Next Generation“, Zürichis festivalil „Freunde des Liedes“ ja Ruhri klaverifestivalil. Simon Bucher on võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu Šveitsi rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Bucher on tunnustust leidnud ja solistina, lied’i saatjana ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades. Klassikalise muusika kõrval huvitub ta džässmuusikast ja improvisatsioonist. Ta on tegutsenud mitmesugustes koosseisudes ning andnud soolokontserte improvisatsiooniga.

HELDE PUU: Tauno Aintsi tantsuetendus esiettekanne

Shel Silversteini jutu põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetendus (esiettekanne) Nargen Ballett

Koreograaf Marina Kesler

Kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla

Muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Tantsijad:

Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib (Rahvusooper Estonia), Ksenja Chamova, Jaan Repnikov

Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjaniku, kunstniku, muusiku ja laulude autori Shel Silversteini “Helde puu” on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Poeetiline ja lihtne jutustuslaad ning autori vaimukad illustratsioonid on ajendanud Tõnu Kaljustet Nargenfestivali jaoks tellima helilooja Tauno Aintsilt ja koreograaf Marina Keslerilt tantsuetenduse, mille esitamisõigused on saadud vaid kolmeks etenduseks.

Marina Kesler (koreograaf) on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1988. aastal Tiiu Randviiru klassis ja on töötanud samast aastast alates Rahvusooper Estonias balletitantsija, liikumisjuhi ja koreograafina. Alates 1992. aastast töötab ta Tallinna Balletikoolis õpetajana. Ta on täiendanud end 1997. aastal Venemaa Teatrikunsti Akadeemias Moskvas (GITISes), omandades magistrikraadi balletipedagoogika alal. Marina Kesler debüteeris koreograafina Helsingin tanssiopistos 2000. aastal lavastusega „Jota“ Glinka muusikale. Ta on teinud liikumisseadeid ja loonud koreograafia mitmele Estonia lavastusele. Lisaks Estoniale on ta teinud kaastööd ka teistele teatritele (Bel-Etage, Endla teater), loonud lühiballette, millest „Othello“ (2010) oli Eesti teatri aastaauhindade 2011 muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žüriide eriauhinna nominent. Ta on loonud koreograafia ka mitmetele galaetendustele, sh „Estonia 100“ (2006) ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (2011). Marina Kesler jõudis 2005. aastal X Moskva rahvusvahelisel koreograafide konkursil kolme parima hulka ja pälvis preemia tantsunumbrite eest „Danse sacrel“ ja „Ne me quitte pas“. 2007. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna balleti „Libahunt“ lavastuse eest RO Estonias ja aastal 2011 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu kolleegipreemia.

Jevgeni Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli Fouette (2001) ja Tallinna Balletikooli (2010). Samast aastast on ta Rahvusooper Estonia balletitantsija. Tema repertuaari kuuluvad pas de deux (Adami „Korsaar“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), Grand pas de deux (Minkuse „Bajadeer“), samuti väiksemad solistirollid Kesleri „Othellos“ ja Hartšenko „Vestluses luigega“. Kaja Kreitzberg on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1990. aastal ning omandanud repetiitorihariduse (1996) ja klassikalise tantsu pedagoogi hariduse (2006) Tallinna Balletikoolis. Alates 1990. aastast töötab

Kaja Kreitzberg Rahvusooper Estonias. Tema rollide hulka kuuluvad Võõrasema (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Olympe (Härmi „Kameeliadaam“ Liszti muusikale), Mercutio sõbranna (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Haldjas (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Myrtha (Adami „Giselle“), luik ja mõrsja (Tšaikovski „Luikede järv“), võõrasõde (Prokofjevi „Tuhkatriinu“) jt; solistiosad: hispaania tants (Tšaikovski „Luikede järv“), pas d’action (Minkuse „Bajadeer“), „Lillede valss“ (Tšaikovski „Pähklipureja“) jt, ning ballettides „Othello“, „Pulmareis“, „Red With Me“, „Cassandra“ jt.

HELDE PUU: Tauno Aintsi tantsuetendus esiettekanne

Shel Silversteini jutu põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetendus (esiettekanne) Nargen Ballett

Koreograaf Marina Kesler

Kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla

Muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Tantsijad:

Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib (Rahvusooper Estonia), Ksenja Chamova, Jaan Repnikov

Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjaniku, kunstniku, muusiku ja laulude autori Shel Silversteini “Helde puu” on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Poeetiline ja lihtne jutustuslaad ning autori vaimukad illustratsioonid on ajendanud Tõnu Kaljustet Nargenfestivali jaoks tellima helilooja Tauno Aintsilt ja koreograaf Marina Keslerilt tantsuetenduse, mille esitamisõigused on saadud vaid kolmeks etenduseks.

Marina Kesler (koreograaf) on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1988. aastal Tiiu Randviiru klassis ja on töötanud samast aastast alates Rahvusooper Estonias balletitantsija, liikumisjuhi ja koreograafina. Alates 1992. aastast töötab ta Tallinna Balletikoolis õpetajana. Ta on täiendanud end 1997. aastal Venemaa Teatrikunsti Akadeemias Moskvas (GITISes), omandades magistrikraadi balletipedagoogika alal. Marina Kesler debüteeris koreograafina Helsingin tanssiopistos 2000. aastal lavastusega „Jota“ Glinka muusikale. Ta on teinud liikumisseadeid ja loonud koreograafia mitmele Estonia lavastusele. Lisaks Estoniale on ta teinud kaastööd ka teistele teatritele (Bel-Etage, Endla teater), loonud lühiballette, millest „Othello“ (2010) oli Eesti teatri aastaauhindade 2011 muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žüriide eriauhinna nominent. Ta on loonud koreograafia ka mitmetele galaetendustele, sh „Estonia 100“ (2006) ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (2011). Marina Kesler jõudis 2005. aastal X Moskva rahvusvahelisel koreograafide konkursil kolme parima hulka ja pälvis preemia tantsunumbrite eest „Danse sacrel“ ja „Ne me quitte pas“. 2007. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna balleti „Libahunt“ lavastuse eest RO Estonias ja aastal 2011 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu kolleegipreemia.

Jevgeni Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli Fouette (2001) ja Tallinna Balletikooli (2010). Samast aastast on ta Rahvusooper Estonia balletitantsija. Tema repertuaari kuuluvad pas de deux (Adami „Korsaar“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), Grand pas de deux (Minkuse „Bajadeer“), samuti väiksemad solistirollid Kesleri „Othellos“ ja Hartšenko „Vestluses luigega“.

Kaja Kreitzberg on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1990. aastal ning omandanud repetiitorihariduse (1996) ja klassikalise tantsu pedagoogi hariduse (2006) Tallinna Balletikoolis. Alates 1990. aastast töötab Kaja Kreitzberg Rahvusooper Estonias. Tema rollide hulka kuuluvad Võõrasema (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Olympe (Härmi „Kameeliadaam“ Liszti muusikale), Mercutio sõbranna (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Haldjas (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Myrtha (Adami „Giselle“), luik ja mõrsja (Tšaikovski „Luikede järv“), võõrasõde (Prokofjevi „Tuhkatriinu“) jt; solistiosad: hispaania tants (Tšaikovski „Luikede järv“), pas d’action (Minkuse „Bajadeer“), „Lillede valss“ (Tšaikovski „Pähklipureja“) jt, ning ballettides „Othello“, „Pulmareis“, „Red With Me“, „Cassandra“ jt.

HELDE PUU: Tauno Aintsi tantsuetendus esiettekanne

Shel Silversteini jutu põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetendus (esiettekanne) Nargen Ballett

 Koreograaf Marina Kesler

Kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla

Muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Tantsijad:

Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib (Rahvusooper Estonia), Ksenja Chamova, Jaan Repnikov

Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjaniku, kunstniku, muusiku ja laulude autori Shel Silversteini “Helde puu” on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Poeetiline ja lihtne jutustuslaad ning autori vaimukad illustratsioonid on ajendanud Tõnu Kaljustet Nargenfestivali jaoks tellima helilooja Tauno Aintsilt ja koreograaf Marina Keslerilt tantsuetenduse, mille esitamisõigused on saadud vaid kolmeks etenduseks.

Marina Kesler (koreograaf) on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1988. aastal Tiiu Randviiru klassis ja on töötanud samast aastast alates Rahvusooper Estonias balletitantsija, liikumisjuhi ja koreograafina. Alates 1992. aastast töötab ta Tallinna Balletikoolis õpetajana. Ta on täiendanud end 1997. aastal Venemaa Teatrikunsti Akadeemias Moskvas (GITISes), omandades magistrikraadi balletipedagoogika alal. Marina Kesler debüteeris koreograafina Helsingin tanssiopistos 2000. aastal lavastusega „Jota“ Glinka muusikale. Ta on teinud liikumisseadeid ja loonud koreograafia mitmele Estonia lavastusele. Lisaks Estoniale on ta teinud kaastööd ka teistele teatritele (Bel-Etage, Endla teater), loonud lühiballette, millest „Othello“ (2010) oli Eesti teatri aastaauhindade 2011 muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žüriide eriauhinna nominent. Ta on loonud koreograafia ka mitmetele galaetendustele, sh „Estonia 100“ (2006) ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (2011). Marina Kesler jõudis 2005. aastal X Moskva rahvusvahelisel koreograafide konkursil kolme parima hulka ja pälvis preemia tantsunumbrite eest „Danse sacrel“ ja „Ne me quitte pas“. 2007. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna balleti „Libahunt“ lavastuse eest RO Estonias ja aastal 2011 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu kolleegipreemia.

Jevgeni Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli Fouette (2001) ja Tallinna Balletikooli (2010). Samast aastast on ta Rahvusooper Estonia balletitantsija. Tema repertuaari kuuluvad pas de deux (Adami „Korsaar“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), Grand pas de deux (Minkuse „Bajadeer“), samuti väiksemad solistirollid Kesleri „Othellos“ ja Hartšenko „Vestluses luigega“.

Kaja Kreitzberg on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1990. aastal ning omandanud repetiitorihariduse (1996) ja klassikalise tantsu pedagoogi hariduse (2006) Tallinna Balletikoolis. Alates 1990. aastast töötab Kaja Kreitzberg Rahvusooper Estonias. Tema rollide hulka kuuluvad Võõrasema (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Olympe (Härmi „Kameeliadaam“ Liszti muusikale), Mercutio sõbranna (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Haldjas (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Myrtha (Adami „Giselle“), luik ja mõrsja (Tšaikovski „Luikede järv“), võõrasõde (Prokofjevi „Tuhkatriinu“) jt; solistiosad: hispaania tants (Tšaikovski „Luikede järv“), pas d’action (Minkuse „Bajadeer“), „Lillede valss“ (Tšaikovski „Pähklipureja“) jt, ning ballettides „Othello“, „Pulmareis“, „Red With Me“, „Cassandra“ jt.

HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER - HEATEGEVUSLIK KONTSERT

Nargenfestivali koor

Dirigent Jorge Caryevschi

Giovanni Pierluigi da Palestrina – “Agnus Dei” “Missast paavst Marcellusele” (“Missa Papae Marcelli”)

Arvo Pärt – “The Beatitudes”

Dominy Clements – “The blue and the dim and the dark” (maailma esiettekanne)

Erkki-Sven Tüür – “Passion”

Jacob ter Veldhuis – “Jesus is coming”

Jeff Hamburg – “Klezmania”

Michelangelo Rossi – “O miseria d'amante”

Joep Franssens – “Harmony of the Spheres”, III

Duarte Lobo – “Verbum caro”

Hollandi Flöödiorkestri ja Nargenfestivali koori koostöös sündinud kava koosneb teostest, mis näitavad nii pühendumust, kige ja joovastust kui ka kontrastina vaoshoitumaid emotsioone. Valides teemaks inimkonna vaimse kogemuse, võib seda kava näha uusspirituaalse muusikana. Siin seisab vaimsus lahus religiooni või usu mõistest. Selle muusika kuulamise ja kogemisega ning sellesse hoolika süvenemisega saab võimalikuks eraldada vaimsust teispoolsuse ja transtsendentalismi mõistest. Niisuguse maailma peegeldamine on kõige esiletõusvam joon Hollandi Flöödiorkestri kõlas ja iseloomustuses, mille kohta Hollandi ajakirjanduses on väljendatud:

“… pärlmutter, muinasjutulised salapärase helgiga värvid, looritatud, ent selge, õrnalt särav… (NRC Handelsblad)

 “… esitus oli nagu inglikoor oleks laulnud ilma sõnadeta. Teksti puudumist hüvitas kuhjaga kõla ebamaine ilu…” (Het Parool)

 “… Hollandi Flöödiorkestrer kõlab nagu taevane orel…” (Algemeen Dagblad)

Hollandi Flöödiorkester on asutatud 1993. aastal ning koosneb 22 muusikust. Orkestris mängitakse kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga, mis annab orkestri hääleulatuseks kuus oktavit. Selline uudne koosseis võimaldab saavutada üllatavalt viimistletud kõlavärve, mis on inspireerinud vähemalt 12 riigist pärit heliloojaid neile heliteoseid looma. Hollandi Flöödiorkester on omapärane koosseis, kelle kavad on nii visuaalselt kui muusikaliselt väga hoolikalt läbi mõledud. Teatraalsed elemendid on esituste oluliseks osaks. Samuti avardab orkester oma tegevusvälja ka muusika teiste žanride suunas. See ei tähenda pealiskaudseid crossover’eid, vaid süvendatud lähenemist muusikale. Huvi publikuga suhtlemise vastu on Hollandi Flöödiorkestri üks prioriteete. Orkester püüab kuulajaid võimalikult palju oma kontsertidel aktiivselt kaasata. Hollandi Flöödiorkester on käinud sageli turneedel ja osalenud olulistel Euroopa muusikafestivalidel.

Orkestri dirigent, Argentiinas sündinud Jorge Caryevschi on õppinud muusikat Argentiinas, Itaalias ja Hollandis ning on saanud oma tegevuse eest preemiad Buenos Airese linnalt ja Siena Accademia Chigianalt. Aastatel 1966–1976 oli ta Buenos Airese Rahvusliku Sümfooniaorkestri sooloflötist. Alates 1976. aastast, asudes elama Hollandisse, tegutseb Jorge Caryevschi vabakutselise muusikuna ning on olnud Hollandi Raadio sümfooniaorkestri, Utrechti Sümfooniaorkestri, Põhja-Hollandi Filharmooniaorkestri ja Saksamaal tegutseva Philharmonia Hungarica flöödirühma kontsertmeister. Ta esineb sageli ka solistina ja kammermuusikuna erinevates koosseisudes. Jorge Caryevschi esitab põhiliselt 16.–17. sajandi vahetuse paiku loodud muusikat, mängides ajastupillidel, ning nüüdismuusikat. Talle on kirjutatud ja pühendatud enam kui 40 flööditeost. Flöödiorkestri spetsialistina on teda kutsutud juhatama ka Caracasesse, Madridi, Pariisi, Oportosse ja Sŏuli. Jorge Caryevschi on ka Buenos Airese ülikooli lõpetanud diplomeeritud arhitekt.

KONTSERT ON TASUTA

KÕLAR- MISSA & KREEK - REQUIEM Tallinna Merepäevade mälestuskontsert meres hukkunuile

Oliver Kuusik (tenor)

Kooriassotsiatsiooni Europa Cantat suur koor

Estonia Seltsi Segakoor

Nargenfestivali orkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Et miks ma kirjutasin selle Missa? Võiks ju pärida laiemalt, miks üldse Ristikirikuga tegeleda? Püüan häbelikult vastata: olen näinud Armastust, kui see peegeldub pühendunute silmist. Olen kogenud, kuidas see võib täita mindki kui helge olek, mis teeb erksaks, rõõmsaks, rahulikuks, leplikuks, teotahteliseks, paremaks. Olen näinud pühade elu, mis on kantud armastusest. Olen saanud head inspiratsiooni, midagi on ulatunud siia maailma minu elu läbi. Ja olen näinud imelisi vilju, mida sellesama inspiratsiooni läbi on sündinud aegade vältel.

Margo Kõlar

Alates 1991. aastast on Euroopa Kooriassotsiatsioon Europa Cantat korraldanud laste- ja noortekooridele muusikafestivale EUROPA CANTAT Junior. 2011. aastal jõuab see festival esimest korda Eestisse: 9.–17. juulil toimub Pärnus EC Junior 6. Europa Cantat Junior 6 toob siia kokku lauljaid üle maailma, kes jagunevad erinevatesse ateljeedesse. Üks neile väljapakutud ateljeedest ongi Cyrillus Kreegi Reekviem Tõnu Kaljuste juhatusel. Kokku registreerus sinna 80 lauljat USAst, Serbiast ja Eestist, kes Reekviemi 15. juulil ka Tallinnas ette kannavad. 

Kaasa teeb ka Eesti parimate segakooride hulka kuuluv Estonia Seltsti Segakoor, kes laulab kontserdil lisaks Reekviemile ka Margo Kõlari Missat.

Eesti heliloojate üle 80-aastase vahega loodud vaimulikud kooriteosed muudavad elavaks muusikud Tõnu Kaljuste juhatusel, et hoida elus nende mälestust, keda enam ellu äratada pole võimalik.

L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

Maailmakuulus Itaalia maskiteater Pantakin Company (Itaalia)

Pantakin on teatritrupp, mis loodi Veneetsias 1995. aastal hoidmaks elavana commedia dell’arte ja maskiteatri traditsioone. Rahvateatri põhižanride arendamine ja uurimine on teinud Pantakinist olulise organisatsiooni commedia dell’arte ja nouveau cirque žanrides näidendite lavastamisel ja levitamisel. Omapraste etendustega on nad saavutanud tunnustust mitmete Itaalia teatriauhindade näol, nagu Veneetsia biennaali rahvusvahelise teatrifestivali parima lavastuse (2006) ja parima draama (2007) preemia, aga ka Hispaanias festivali „Fira Tàrrega“ preemia. Nende etendus „Ombra di luna“ (2001) oli üks esimestest Itaalia nouveau cirque’i šõudest üldse. Pantakini eesmärgiks on arendada uut teatrikeelt ning tekitada dialoogi ja sünergiat vaatajatega. Nende tegevuse oluline osa on suvefestival „Teatro in campo“, mida nad korraldavad 1995. aastast alates. Väga töine on Pantakini jaoks igal aastal Veneetsia karnevalide aeg, mil nad organiseerivad üritusi ja annavad etendusi.

Pantakini teatritrupp hakkab Eesti publikut naerutama tuntud looga legendaarsest võrgutajast don Juanist (itaalia keeles don Giovanni), mis on jutustatud läbi tema teenri Arlekiini (Arlecchino) silmade.

HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER

Nargenfestivali koor

Dirigent Jorge Caryevschi

Giovanni Pierluigi da Palestrina – “Agnus Dei” “Missast paavst Marcellusele” (“Missa Papae Marcelli”)

Arvo Pärt – “The Beatitudes”

Dominy Clements – “The blue and the dim and the dark” (maailma esiettekanne)

Erkki-Sven Tüür – “Passion”

Jacob ter Veldhuis – “Jesus is coming”

Jeff Hamburg – “Klezmania”

Michelangelo Rossi – “O miseria d'amante”

Joep Franssens – “Harmony of the Spheres”, III

Duarte Lobo – “Verbum caro”

Hollandi Flöödiorkestri ja Nargenfestivali koori koostöös sündinud kava koosneb teostest, mis näitavad nii pühendumust, kige ja joovastust kui ka kontrastina vaoshoitumaid emotsioone. Valides teemaks inimkonna vaimse kogemuse, võib seda kava näha uusspirituaalse muusikana. Siin seisab vaimsus lahus religiooni või usu mõistest. Selle muusika kuulamise ja kogemisega ning sellesse hoolika süvenemisega saab võimalikuks eraldada vaimsust teispoolsuse ja transtsendentalismi mõistest. Niisuguse maailma peegeldamine on kõige esiletõusvam joon Hollandi Flöödiorkestri kõlas ja iseloomustuses, mille kohta Hollandi ajakirjanduses on väljendatud:

“… pärlmutter, muinasjutulised salapärase helgiga värvid, looritatud, ent selge, õrnalt särav… (NRC Handelsblad)

“… esitus oli nagu inglikoor oleks laulnud ilma sõnadeta. Teksti puudumist hüvitas kuhjaga kõla ebamaine ilu…” (Het Parool)

 “… Hollandi Flöödiorkestrer kõlab nagu taevane orel…” (Algemeen Dagblad)

Hollandi Flöödiorkester on asutatud 1993. aastal ning koosneb 22 muusikust. Orkestris mängitakse kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga, mis annab orkestri hääleulatuseks kuus oktavit. Selline uudne koosseis võimaldab saavutada üllatavalt viimistletud kõlavärve, mis on inspireerinud vähemalt 12 riigist pärit heliloojaid neile heliteoseid looma. Hollandi Flöödiorkester on omapärane koosseis, kelle kavad on nii visuaalselt kui muusikaliselt väga hoolikalt läbi mõledud. Teatraalsed elemendid on esituste oluliseks osaks. Samuti avardab orkester oma tegevusvälja ka muusika teiste žanride suunas. See ei tähenda pealiskaudseid crossover’eid, vaid süvendatud lähenemist muusikale. Huvi publikuga suhtlemise vastu on Hollandi Flöödiorkestri üks prioriteete. Orkester püüab kuulajaid võimalikult palju oma kontsertidel aktiivselt kaasata. Hollandi Flöödiorkester on käinud sageli turneedel ja osalenud olulistel Euroopa muusikafestivalidel.

Orkestri dirigent, Argentiinas sündinud Jorge Caryevschi on õppinud muusikat Argentiinas, Itaalias ja Hollandis ning on saanud oma tegevuse eest preemiad Buenos Airese linnalt ja Siena Accademia Chigianalt. Aastatel 1966–1976 oli ta Buenos Airese Rahvusliku Sümfooniaorkestri sooloflötist. Alates 1976. aastast, asudes elama Hollandisse, tegutseb Jorge Caryevschi vabakutselise muusikuna ning on olnud Hollandi Raadio sümfooniaorkestri, Utrechti Sümfooniaorkestri, Põhja-Hollandi Filharmooniaorkestri ja Saksamaal tegutseva Philharmonia Hungarica flöödirühma kontsertmeister. Ta esineb sageli ka solistina ja kammermuusikuna erinevates koosseisudes. Jorge Caryevschi esitab põhiliselt 16.–17. sajandi vahetuse paiku loodud muusikat, mängides ajastupillidel, ning nüüdismuusikat. Talle on kirjutatud ja pühendatud enam kui 40 flööditeost. Flöödiorkestri spetsialistina on teda kutsutud juhatama ka Caracasesse, Madridi, Pariisi, Oportosse ja Sŏuli. Jorge Caryevschi on ka Buenos Airese ülikooli lõpetanud diplomeeritud arhitekt.

L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

Maailmakuulus Itaalia maskiteater Pantakin Company (Itaalia)

Pantakin on teatritrupp, mis loodi Veneetsias 1995. aastal hoidmaks elavana commedia dell’arte ja maskiteatri traditsioone. Rahvateatri põhižanride arendamine ja uurimine on teinud Pantakinist olulise organisatsiooni commedia dell’arte ja nouveau cirque žanrides näidendite lavastamisel ja levitamisel. Omapraste etendustega on nad saavutanud tunnustust mitmete Itaalia teatriauhindade näol, nagu Veneetsia biennaali rahvusvahelise teatrifestivali parima lavastuse (2006) ja parima draama (2007) preemia, aga ka Hispaanias festivali „Fira Tàrrega“ preemia. Nende etendus „Ombra di luna“ (2001) oli üks esimestest Itaalia nouveau cirque’i šõudest üldse. Pantakini eesmärgiks on arendada uut teatrikeelt ning tekitada dialoogi ja sünergiat vaatajatega. Nende tegevuse oluline osa on suvefestival „Teatro in campo“, mida nad korraldavad 1995. aastast alates. Väga töine on Pantakini jaoks igal aastal Veneetsia karnevalide aeg, mil nad organiseerivad üritusi ja annavad etendusi. Pantakini teatritrupp hakkab.

Eesti publikut naerutama tuntud looga legendaarsest võrgutajast don Juanist (itaalia keeles don Giovanni), mis on jutustatud läbi tema teenri Arlekiini (Arlecchino) silmade.

HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER

Nargenfestivali koor

Dirigent Jorge Caryevschi

Giovanni Pierluigi da Palestrina – “Agnus Dei” “Missast paavst Marcellusele” (“Missa Papae Marcelli”)

Arvo Pärt – “The Beatitudes”

Dominy Clements – “The blue and the dim and the dark” (maailma esiettekanne)

Erkki-Sven Tüür – “Passion”

Jacob ter Veldhuis – “Jesus is coming”

Jeff Hamburg – “Klezmania”

Michelangelo Rossi – “O miseria d'amante”

Joep Franssens – “Harmony of the Spheres”, III

Duarte Lobo – “Verbum caro”

Hollandi Flöödiorkestri ja Nargenfestivali koori koostöös sündinud kava koosneb teostest, mis näitavad nii pühendumust, kige ja joovastust kui ka kontrastina vaoshoitumaid emotsioone. Valides teemaks inimkonna vaimse kogemuse, võib seda kava näha uusspirituaalse muusikana. Siin seisab vaimsus lahus religiooni või usu mõistest. Selle muusika kuulamise ja kogemisega ning sellesse hoolika süvenemisega saab võimalikuks eraldada vaimsust teispoolsuse ja transtsendentalismi mõistest. Niisuguse maailma peegeldamine on kõige esiletõusvam joon Hollandi Flöödiorkestri kõlas ja iseloomustuses, mille kohta Hollandi ajakirjanduses on väljendatud:

 “… pärlmutter, muinasjutulised salapärase helgiga värvid, looritatud, ent selge, õrnalt särav… (NRC Handelsblad)

“… esitus oli nagu inglikoor oleks laulnud ilma sõnadeta. Teksti puudumist hüvitas kuhjaga kõla ebamaine ilu…” (Het Parool)

 “… Hollandi Flöödiorkestrer kõlab nagu taevane orel…” (Algemeen Dagblad)

Hollandi Flöödiorkester on asutatud 1993. aastal ning koosneb 22 muusikust. Orkestris mängitakse kõigis suurustes flööte alates pikoloflöödist lõpetades subkontrabassflöödiga, mis annab orkestri hääleulatuseks kuus oktavit. Selline uudne koosseis võimaldab saavutada üllatavalt viimistletud kõlavärve, mis on inspireerinud vähemalt 12 riigist pärit heliloojaid neile heliteoseid looma. Hollandi Flöödiorkester on omapärane koosseis, kelle kavad on nii visuaalselt kui muusikaliselt väga hoolikalt läbi mõledud. Teatraalsed elemendid on esituste oluliseks osaks. Samuti avardab orkester oma tegevusvälja ka muusika teiste žanride suunas. See ei tähenda pealiskaudseid crossover’eid, vaid süvendatud lähenemist muusikale. Huvi publikuga suhtlemise vastu on Hollandi Flöödiorkestri üks prioriteete. Orkester püüab kuulajaid võimalikult palju oma kontsertidel aktiivselt kaasata. Hollandi Flöödiorkester on käinud sageli turneedel ja osalenud olulistel Euroopa muusikafestivalidel.

Orkestri dirigent, Argentiinas sündinud Jorge Caryevschi on õppinud muusikat Argentiinas, Itaalias ja Hollandis ning on saanud oma tegevuse eest preemiad Buenos Airese linnalt ja Siena Accademia Chigianalt. Aastatel 1966–1976 oli ta Buenos Airese Rahvusliku Sümfooniaorkestri sooloflötist. Alates 1976. aastast, asudes elama Hollandisse, tegutseb Jorge Caryevschi vabakutselise muusikuna ning on olnud Hollandi Raadio sümfooniaorkestri, Utrechti Sümfooniaorkestri, Põhja-Hollandi Filharmooniaorkestri ja Saksamaal tegutseva Philharmonia Hungarica flöödirühma kontsertmeister. Ta esineb sageli ka solistina ja kammermuusikuna erinevates koosseisudes. Jorge Caryevschi esitab põhiliselt 16.–17. sajandi vahetuse paiku loodud muusikat, mängides ajastupillidel, ning nüüdismuusikat. Talle on kirjutatud ja pühendatud enam kui 40 flööditeost. Flöödiorkestri spetsialistina on teda kutsutud juhatama ka Caracasesse, Madridi, Pariisi, Oportosse ja Sŏuli. Jorge Caryevschi on ka Buenos Airese ülikooli lõpetanud diplomeeritud arhitekt.

MERELAULUD ehk LOOD KATAMARAANILT NORDEA

Liisi Koikson

Arno Tamm

Nargenfestivali koor ja orkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Kontserdil kõlavad merelaulud, nii maailmast kui katamaraani Nordea pardal pooleteistaastasel ümbermaailmareisil seilavate Jaan Tätte ja Marko Matvere sulest. Lisaks tulevad ettekandele kaunimad Tätte laulud kammerorkestri saatel Tõnu Kõrvitsa, Tõnis Kõrvitsa ja Andrus Rannaääre seades.

Liisi Koiksoni muusikutee sai alguse koolitüdrukuna Toomas Volli käe all ning tema esimene teleesinemine oli 8-aastaselt. Ta on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-džässlaulu erialal. Liisi on võistelnud ja võitnud kõrgeid kohti paljudel lauluvõistlustel: „Laulukarussell“, „Estvokaal“, Eesti Eurovisiooni eelvoor, Raimond Valgre lauluvõistlus jt. Ta on andnud välja kuus sooloplaati ning teinud kaastööd rohkem kui 15 muu heliplaadi juures. Ta on võitnud parima uue tulija ja parima naisartisti muusikaauhinna 2003. aastal, parima naisartisti muusikaauhinna 2006. aastal ja parima džässartisti auhinna 2010. aastal. Liisi Koikson on olnud õpetaja Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, esindanud taustalauljana Maltat 2002. aasta Eurovisioonil ja laulnud solistina laulu- ning tantsupidudel. Liisil on olnud peaosad paljudes muusikalides, 2008. aastal mänginud peaosa ka mängufilmis „Detsembrikuumus“ (režissöör Asko Kase) ja laulnud sisse selle filmi tunnusloo.

Arno Tamm on lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi 2004. aastal ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia džässmuusika osakonna laulu erialal 2010. aastal. Aastast 2008 õpetab pop-džässteooriat, -klaverit ja -ansamblimängu Viljandi muusikakoolis. Aastal 2005 mängis klahvpille punkrokkansamblis Slide-Fifty, aastatel 2006–2007 osales klubidžässorkestris Re:Jazz Collective (vokaal, klahvpillid) ja 2006–2007 eesti torupilliansamblis Ro:Toro (löökpillid). Alates 2007. aasta aprillist on Arno eesti pärimusmuusikaansambli Paabel (vokaal, akustiline kitarr) ning alates 2008. aastast improvisatsioonilise muusika trio FataMorgana (kitarrid, klahvpillid, vokaal, live-elektroonika) liige. Ta on mänginud-laulnud Nargen Opera ja Von Krahli teatri ühisprojektides “Eesti naiste laulud” (2006) ja “Eesti meeste laulud” (2008) ning Vanemuise teatri rokkooperis “Ruja” (2008).

Tallinna merepäevad kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste programmi. www.tallinnamerepaevad.ee

VEEKARNEVAL: RONGKÄIK JA ETENDUS L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

Veekarneval ja sellele järgnev etendus kuuluvad “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kultuuriprogrammi.

Pantakin on teatritrupp, mis loodi Veneetsias 1995. aastal hoidmaks elavana commedia dell’arte ja maskiteatri traditsioone. Rahvateatri põhižanride arendamine ja uurimine on teinud Pantakinist olulise organisatsiooni commedia dell’arte ja nouveau cirque žanrides näidendite lavastamisel ja levitamisel. Omapraste etendustega on nad saavutanud tunnustust mitmete Itaalia teatriauhindade näol, nagu Veneetsia biennaali rahvusvahelise teatrifestivali parima lavastuse (2006) ja parima draama (2007) preemia, aga ka Hispaanias festivali „Fira Tàrrega“ preemia. Nende etendus „Ombra di luna“ (2001) oli üks esimestest Itaalia nouveau cirque’i šõudest üldse. Pantakini eesmärgiks on arendada uut teatrikeelt ning tekitada dialoogi ja sünergiat vaatajatega. Nende tegevuse oluline osa on suvefestival „Teatro in campo“, mida nad korraldavad 1995. aastast alates. Väga töine on Pantakini jaoks igal aastal Veneetsia karnevalide aeg, mil nad organiseerivad üritusi ja annavad etendusi.

Pantakini teatritrupp hakkab Eesti publikut naerutama tuntud looga legendaarsest võrgutajast don Juanist (itaalia keeles don Giovanni), mis on jutustatud läbi tema teenri Arlekiini (Arlecchino) silmade.

BACH & HINDEMITH

Andres Kaljuste (vioola)

Sophia Rahman (klaver)

Lembit Orgse (klavessiin)

Tõnu Jõesaar (tšello)

Johann Sebastian Bach

Viola da gamba sonaat G-duur BWV 1027

Viola da gamba sonaat g-moll BWV 1029

Paul Hindemith

Vioolasonaat op. 25 nr 4

Vioolasonaat op. 11 nr 4

Minu sõprus vioolaga algas kõigest paar nädalat pärast seda, kui olin kolinud Rootsi, et täiendada oma viiulimänguoskusi. Sealsed uued õppekaaslased olid moodustamas keelpillikvartetti ning puudu oli just kõnealuse instrumendi esindaja. Kuna vioola mängimisega kaasneb n-ö "naljatlevalt negatiivne" maine, siis oli see kõik mulle alugses veidike vastukarva. Õnneks ei peatunud ma sel teemal kaua ning peatselt olin avastanud enda jaoks pilli, mille mängimine toob mulle tänaseni alati suurt rõõmu. Juba aastaid on mu mõtetes liikunud vioola kontserdi idee. See kava sündis ajal, kui külastasin Sophiat Inglismaa lõunarannikul toimunud muusikakursustel "IMS Prussia Cove". Sophia tegutses seal vioolaprofessor Atar Aradi meistriklassi klaverisaatjana. Just seal kuulsin ma esimest korda Paul Hindemithi sonaate vioolale ja klaverile, mis mind kohe kaasa haarasid. Prof Arad rääkis Hindemithi ja J. S. Bachi heliloomingule lähenemise sarnasustest ja mõlema mehe vaistlikult rikkast komponeerimisvõimest ning kõik see kokku tõigi mind idee juurde ühendada ühes kontserdis nende kahe muusika. Vaatamata sellele, et Bachi eluajal vioolat tänapäevasel kujul veel ei eksisteerinud, on tema sonaadid viola da gamba'le seatud edukalt instrumendile, mis selle iidse pilli kõlale sarnaneb.

Andres Kaljuste

Andres Kaljuste (viiuldaja ja vioolamängija) muusikutee ning viiuliõpingud said alguse 5-aastaselt Aino Riikjärve viiuliklassis. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist järgnesid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stockholmis Edsbergi muusikainstituudis ning Berliinis, Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis. Tema juhendajateks on olnud Urmas Vulp, Nina Balabina, Oleg Balabin ja prof Ulf Wallin. Kaljuste tegutses aastatel 2004–2008 Stockholmi Lilla Akademies viiuli- ja vioolaõppejõuna, orkestrite dirigendina ning instrumenaalansamblite juhendajana. Ta on andnud meistrikasse kammermuusikas ja viiulimängus Modest Mussorgski nimelises muusikakoolis Peterburis ning Guang Zhou ja Xi An’i konservatooriumides Hiinas. Alates 2009. aastast on ta Berliini Ringhäälingu Orkestriakadeemia liige. Andres Kaljuste on pälvinud auhindu nii rahvusvahelistelt kui ka kodumaisetelt konkurssidelt: „Mendelssohn Cup“ (I preemia, Itaalia) ja Eesti viiuldajate konkurss (III preemia). Tallinnas toimunud konkursil „Con brio 2004“ võitis Kaljuste ERSO ja Vanemuise eripreemiad, kandes nende orkestritega järgnenud hooajal ette Sibeluise ja Mozarti viiulikontserte. Solistina on ta üles astunud ka teiste orkestritega, sh Verona Filharmoonikud, Tallinna Kammerokrester, Pärnu Linnaorkester, Belgrade Strings, Lilla Akademieni kammerokrester ja Cappella Academica. Sel aastal debüteeris ta Berliini Kontserdimajas, kandes ette Brahmsi Viiulikontserdi. Nii kammermuusiku kui ka solistina on Kaljuste esinenud mitmetel festivalidel: Fjord Cadenza (Norra), Langvad Chambermusic Jamboree (Taani), Pekingi Nüüdismuusika Festival ja Eesti Muusika Päevad. Nargenfestivalil osaleb Andres Kaljuste alates 2007. aastast. Koostöö Sophia Rahmaniga on viinud neid kontserdilavadele Rootsis, Inglismaal, Eestis, Venemaal, Itaalias ja Hiinas. Sophia Rahman (pianist) tegutseb nii soolo kui ka kammermuusikuna. Ta on osalenud rohkem kui kahekümnel kammermuusikaplaadi salvestamisel erinevatele plaadifirmadele. Ta on tunnustatud Plane-Dukes-Rahman Trio (klarnet, vioola, klaver) asutajaliige. Trio oli kaheksa aastat Belfastis Queen’s University juures resideeriv ansambel.

Sophia Rahman on mänginud kammeransamblites, nagu English Chamber Orchestra, Northern Sinfonia, London Mozart Players ja koos Londoni Kuningliku Ooperimaja solistidega. Solistina on ta esinenud Scottish Ensemble’i ja Nargenfestivali orkestriga ning üles astunud kuulsates kontserdisaalides nii Londonis kui ka mujal Euroopas, nagu Concertgebouw, Kölni Filharmoonia, Viini Musikverein ja Peterburi Filharmoonia. Ta on esinenud veel Lõuna-Ameerikas, Hiinas, Indias, Uus-Meremaal, Kasahstanis ja Türgis. Tema kontserte on üle kandnud BBC Raadio 3 ja 4, Classic FM, Üle-Indialine Raadio ning rahvuskanalid Portugalis, Eestis, Rootsis ja Madalmaades. Sophia Rahman tegutseb ka külalislektorina Stockholmis, Lilla Akademien’is. Ta on andnud meistrikursusi Kuninglikus oti Muusika- ja Draamaakadeemias, Peterburis Modest Mussorgski nimelises muusikakolledžis ning Guang Zhou ja Xi An konservatooriumis Hiinas. Sophia Rahman on õppinud Yehudi Menuhini nimelises koolis ning on lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia.

Lembit Orgse on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi prof Bruno Luki ja Kalle Randalu klaveriklassis ning täiendanud end aastatel 1988–1990 Peterburi Konservatooriumis assistentuuris-stažuuris prof. Vladimir Nilseni juures. Ta on 1982. aasta Ciurlionise-nimelise konkursi laureaat ning esinenud solistina ja mitmete kammeransamblite koosseisus nii kodu-kui välismaal. Suure osa Lembit Orgse kontserditegevusest moodustavad esinemised klavessiini- ja basso continuo mängijana, mis teeb temast hinnatud varajase muusika interpreteerija. Viimase aja ulatuslikumad kontserdiprojektid on olnud J.S.Bachi Prantsuse ja Inglise süitide ettekanded sarjas”Tantsud klahvidel” ning Bachi kõikide kammersonaatide esitused koos eesti keelpillisolistidega festivalil „Viiulimängud”. Lembit Orgse on tuntud klaveripedagoogina, kelle õpilased on silma paistnud riigisisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Praegu töötab klaveri ja klahvpillimuusika ajaloo õppejõuna Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ning õpetajana G.Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Lembit Orgse on nõutud lektor ja meisterkuruste läbiviija.

Tõnu Jõesaar on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis (L. Leichter) ja Eesti Muusikaakadeemias (T. Velmet). Ta on end täiendanud rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis. Tõnu Jõesaar on olnud ERSO ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel Nelik. Ta mängib ansamblites Tallinn Baroque, Tallinn Sinfonietta, Corelli Consort, Rondellus, Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar osalenud 6. Korruse Orkestris ja Opus X(Soome), Läti Rahvusooperi lavastatud Händeli ooperis "Alcina", millega gastroleeris Hispaanias ja Hong Kongis.

MONOLOOGID : ANTI MARGUSTE

ANTI MARGUSTE mini mono-ooperid A. H. Tammsaare, A. Kitzbergi ja O. Lutsu tekstidele “Andrese monoloogid”, “Tiina monoloogid” ja “Arno monoloogid” (esiettekanne)

Kunstnik Inga Vares

Nargen Opera

Helen Lokuta (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Heldur Harry Põlda (poiss-sopran)

Kontsertmeister Zoja Hertz

Nargenfestivali orkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Anti Marguste mini mono-ooperid toob Nargenfestival esiettekandele helilooja 80. sünnipäeval. Neist kõige varem valminud “Andrese monoloogid” on esimest korda etendunud 2000. aastal Eesti muusika päevadel, kuid teose viimane versioon tuleb ettekandele esimest korda, nagu ka teised esimesele järjena loodud “Tiina monoloogid” (2008) ja “Arno monoloogid” (2010). Tekstitundlikkusega silma paistnud helilooja on ooperite libretoks nimelt valinud Eesti romaaniklassikasse kuuluvad proosatekstid, mis on koolikirjanduse kaudu kõigile tuttavad ja südamelähedased. Miks mitte õppida tulevikus koolides Eesti kirjanduse tüvitekste, illustreerides neid samasisuliste Eesti muusikateostega – see on helilooja südamesoov. Marguste on mono-ooperi žanri peitnud sõnatuid tegelasi, kellega peategelane oma monoloogis kõneleb. Seega polegi sõnamängu armastava Marguste “Monoloogid” justnagu päris monoloogid ja mini mono-ooper võiks olla ka mono mini-ooper.

Helen Lokuta alustas lauluõpinguid Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis ning 2002. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia, kus tema pedagoogideks olid Pille Lill ja prof Tamara Novitšenko. Juba 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, 2005. aastal aga Vilniuse Teatri- ja Muusikaakadeemia rahvusvahelisel lauljate konkursil II preemia ja eripreemia. 2000. aastal täiendas ta end Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis prof Maria Venuti juures, aasta hiljem jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. Ta on osalenud Eva Märtsoni saksa lied’i kursustel, Aleksander Kapustjanski meistrikursustel Moskvas ning Jaakko Ryhäneni, Maria Acda ja Päivi Järviö meistrikursustel. Helen Lokuta töötab alates 2006. aastast solistina Rahvusooperis Estonia ning 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Aastal 2003 töötas ta Karlsruhe Ooperiteatri Ooperistuudios, kus laulis Rossini „Tuhkatriinu“ nimiosa, mis tuli ettekandele Saksamaa erinevates ooperiteatrites. 2007. aastal debüteeris Helen Lokuta Läti Rahvusooperis. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete suurvormide ettekannetel, erinevate soolokavadega on ta astunud üles Eestis, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli „Aasta noor muusik“, 2006. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinna ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaalukate lavarollide loomise eest 2007. aastal. 2011. aastal võitis Lokuta SEB publikupreemia.

René Soom (bariton) on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1996 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Henn Eeriku klassis ja 2001–2004 Eesti Muusikaakadeemias prof Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 2005. aastast jätkab ta samas magistriõpinguid prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast ning solistina 2005. aastast. Lisaks ooperirollidele Estonias on René Soom tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Soome Rahvusooperi Alminsalis ja Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-kvartetiga ning osalenud KaivConsorti lavastustes, aastast 1998 ka sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga on andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.

Heldur Harry Põlda on noor muusik, kes alustas viiuli- ja lauluõpinguid 5-aastaselt. Praegu õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit prof Mari Tampere-Bezrodny juures ja dirigeerimist Hirvo Surva juures. Lisaks õpib Heldur Harry soololaulu (juhendaja Zoja Hertz) ja laulab solistina Rahvusooper Estonia poistekooris. Heldur Harry on osalenud ja saavutanud väga häid tulemusi mitmetel rahvusvahelistel ja üleriigilistel keelpilli- ja laulukonkurssidel. Ta on solistina laulnud Lera Auerbachi „Vene reekviemi“ esiettekandel Bremeni muusikafestivalil (2007) ja hilisematel sama teose ettekanetel Hispaanias, Lätis ja Eestis, samuti osalenud poiss-soprani solistina Roxanna Paunufniku „Westminsteri missa“, Gabriel Fauré Reekviemi ja Galina Ustvolskaja sümfoonia nr 1 ettekandmistel. Ta on esinenud solistina mitmete kooride ja orkestritega ning Arsise käsikellade ansambliga, kellega ühiselt anti 2010. aastal välja ka CD „Terra Mariana“. Heldur Harry on laulnud solistina ka Eesti XXV üldlaulupeol ühendkooride ees. Heldur Harry Põlda on laulnud mitmetes Rahvusooper Estonia etendustes. Kammerooperi „Kruvikeere“ peaosa eest on ta pälvinud Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia.

PARSIFAL - esietendus

Richard Wagneri lavamüsteerium kolmes vaatuses, helilooja libreto Maailmaesietendus 26. juulil 1882 Bayreuthi Festspielhausis

Korraldus: Rahvusooper Estonia, Euroopa Kultuuripealinn Tallinn2011 programmis

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer

Dirigent: Risto Joost

Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa)

Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)

Kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia)

Valguskunstnik: David Cunningham (Šotimaa)

Osades: Parsifal – Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz – Manfred Hemm (Saksamaa)/Richard Wiegold (UK), Kundry – Irmgard Vilsmaier (Saksamaa)/Magdalena Anna Hofmann (Austria), Amfortas – Eike Wilm Schulte (Saksamaa)/Rauno Elp, Klingsor – Martin Winkler (Austria), Titurel – Koit Soasepp (Soome Rahvusooper)/Priit Volmer jt.

Saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

PARSIFAL

Richard Wagneri lavamüsteerium kolmes vaatuses, helilooja libreto Maailmaesietendus 26. juulil 1882 Bayreuthi Festspielhausis

Korraldus Rahvusooper Estonia, ooper on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmist

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer

Dirigent: Risto Joost

Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa)

Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)

Kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia)

Valguskunstnik: David Cunningham (Šotimaa)

Osades: Parsifal – Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz – Manfred Hemm (Saksamaa)/Richard Wiegold (UK), Kundry – Irmgard Vilsmaier (Saksamaa)/Magdalena Anna Hofmann (Austria), Amfortas – Eike Wilm Schulte (Saksamaa)/Rauno Elp, Klingsor – Martin Winkler (Austria), Titurel – Koit Soasepp (Soome Rahvusooper)/Priit Volmer jt.

Saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

PARSIFAL

Richard Wagneri lavamüsteerium kolmes vaatuses, helilooja libreto Maailmaesietendus 26. juulil 1882 Bayreuthi Festspielhausis

Korraldus Rahvusooper Estonia, ooper on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmist

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer

Dirigent: Risto Joost

Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa)

Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)

Kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia)

Valguskunstnik: David Cunningham (Šotimaa)

Osades: Parsifal – Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz – Manfred Hemm (Saksamaa)/Richard Wiegold (UK), Kundry – Irmgard Vilsmaier (Saksamaa)/Magdalena Anna Hofmann (Austria), Amfortas – Eike Wilm Schulte (Saksamaa)/Rauno Elp, Klingsor – Martin Winkler (Austria), Titurel – Koit Soasepp (Soome Rahvusooper)/Priit Volmer jt.

Saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

PARSIFAL

Richard Wagneri lavamüsteerium kolmes vaatuses, helilooja libreto Maailmaesietendus 26. juulil 1882 Bayreuthi Festspielhausis

Korraldus Rahvusooper Estonia, ooper on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmist.

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer 

Dirigent: Risto Joost

Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa)

Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)

Kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia)

Valguskunstnik: David Cunningham (Šotimaa)

Osades: Parsifal – Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz – Manfred Hemm (Saksamaa)/Richard Wiegold (UK), Kundry – Irmgard Vilsmaier (Saksamaa)/Magdalena Anna Hofmann (Austria), Amfortas – Eike Wilm Schulte (Saksamaa)/Rauno Elp, Klingsor – Martin Winkler (Austria), Titurel – Koit Soasepp (Soome Rahvusooper)/Priit Volmer jt.

Saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

PÄRDI PÄEVAD: BALTIC VOYAGE & PÄRT

Baltic Youth Philharmonic

Dirigent Kristjan Järvi

Baltic Youth Philharmonic teeb muusikalise rännaku kontserditurneel Läänemere-äärsetes riikides mitmekülgse kavaga „Baltic Voyage“, mis sisaldab lühemaid orkestriteoseid kümne Läänemeremaa heliloojatelt. Griegi, Sibeliuse ja Brahmsi kõrval võib kuulda Čiurlionise, Alfvéni, Tubina ning nüüdisheliloojate Wojciech Kilari, Arvo Pärdi või Imants Kalniņši teoseid. Kava võib pisut varieeruda vastavalt iga maa regionaalsele eripärale ja muusikalistele traditsioonidele.

Baltic Youth Philharmonic toob kokku andekad muusikaüliõpilased Läänemere-äärsetest riikidest. Ühendades muusikuid kümnest erinevast rahvusest orkestri asutaja ja kunstilise juhi Kristjan Järvi juhatusel, võimaldab selline kirev kooslus muusikalist ja isikulist mõttevahetust – loob uut häält Põhjamaades. Töötades väga tuntud muusikutega, nii laval kui ka n-ö lava taga ehk harjutusruumides, ületavad noored muusikud geograafilisi ja kunstilisi piire suhtluse ja meeskonnatöö kaudu ning üksteist vastastikku mõjutades. Alates orkestri asutamisest 2008. aastal on kontserte antud juba kõigis Läänemere-äärsetes riikides ning saadud kiitvaid hinnanguid nii kuulajate kui ka kriitikute poolt. Balti noorte filharmooniaorkester teeb tihedat koostööd Usedomi muusikafestivaliga, kes oma kunstilise juhi ja Nord Stream AGga on ka orkestri loomise algatajad. Võtkem vastu uus hääl Põhjamaadest – Baltic Youth Philharmonic!

Kristjan Järvi, keda New York Times on nimetanud „kineetiliseks jõuks poodiumil“, avardab klassikalise muusika piire värskete ideede, karisma, tehnilise osavuse ja nakkava entusiasmiga. Hooajast 2012/2013 on ta Leipzigi Raadio Sümfooniaorkestri muusikajuht. Kristjan Järvi nimi on saanud justkui kunstilise ja kultuurilise mitmekesisuse sünonüümiks, mis sai väljundi töötades Baseli Kammerorkestri kunstilise juhina, New Yorgis tegutseva Absolute Ensemble’i asutaja ja kunstilise nõustajana ning samuti orkestri Baltic Youth Philharmonic asutaja, dirigendi ja muusikajuhina. Ta on sage külalisdirigent selliste mainekate orkestrite ees nagu London Symphony Orchestra, Staatskapelle Dresden, Baieri Raadio Sümfooniaorkester, Leipzigi Gewandhaus-orkester, NDR Hamburg, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Taani Rahvuslik Sümfooniaorkester, Prantsuse Rahvusorkester või Orchestre de Paris. Berliini Raadio Sümfooniaorkestriga andis ta 2010. aastal välja plaadi Arvo Pärdi muusikaga.

PÄRDI PÄEVAD: NELI SÜMFOONIAT

VÄLJA  MÜÜDUD!

Sümfoonia nr 1 “Polüfooniline” op. 9, pühendatud Heino Ellerile

Sümfoonia nr 2

Sümfoonia nr 3, pühendatud Neeme Järvile

Sümfoonia nr 4 “Los Angeles”, pühendatud Mihhail Hodorkovskile

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Eelmisel aastal alguse saanud Pärdi pidunädalad on muutumas Nargenfestivali hooaja olulisemaks osaks. Sel aastal lähevad pidunädalad ajalukku erilise, tavatu sündmusega: esimest korda maailmas kantakse ühel kontserdil ette Arvo Pärdi kõik sümfooniad. Nende nii erinevatel aegadel loodud teostega on kuulajal võimalus kogeda läbilõiget helilooja loomingustiilidest, alustades konservatooriumi diplomitööna valminud dodekafoonilisest esimesest sümfooniast, pühendatud helilooja õpetajale Heino Ellerile, liikudes kollaažitehnikas teise sümfoonia ning uue muusikalise keele otsinguil sündinud ja Neeme Järvile pühendatud kolmanda sümfoonia juurde ning lõpetades viimasest 37 aastat hiljem loodud helilooja praeguses, tintinnabuli-stiilis neljanda sümfooniaga „Los Angeles“, mis on pühendatud Mihhail Hodorkovskile.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=121850

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122054

PÄRDI PÄEVAD: AADAMA ITK

Läti Raadiokoor, Vox Clamantis, Sinfonietta Rīga

Dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi sünnipäeval tulevad ettekandele viimasel kahel kümnendil loodud vaimulikud teosed, mis on pühendatud mõnele pühakojale või pühale mehele. Nii on “Salve Regina” (2002) pühendatud Esseni piiskopile, dr Hubert Luthele. Teos on loodud Esseni linna 1150. aastapäeva tähistamiseks Esseni toomkirikus ja mõeldud missateenistusel esitamiseks. “Statuit ei Dominus” (1990) ja “Beatus Petronius” (19901996) on aga kirjutatud Bologna San Petronio kiriku 600. aastapäeva tähistamiseks. Neile lisandub kahe kultuuripealinna, Tallinna 2011 ja Istanbuli 2010 tellimusel loodud “Aadama itk”, mis jutustab kaht suurt religiooni, kristlust ja islamit sümboolselt ühendavast lülist – mõlema religiooni ühisest esiisast Aadamast.

Läti Raadiokoori, asutatud 1940. aastal, peetakse üheks Euroopa paremaks kammerkooriks. Aastas annab koor vähemalt 60 kontserti Lätis ja mujal ning osaleb sageli ka teatri ja multimedia üritustel. Igal aastal tellib koor Läti heliloojatelt umbes kümme uut teost. Läti Raadiokoori võib nimetada helilaboratooriumiks: lauljad kasutavad nii oma traditsioonilise laulu oskusi kui ka veerandtoon-, ülemhelilaulu ja teisi hääletehnikaid. Läti Raadiokoori võib pidada uue koorilaulu paradigma loojaks: iga laulja on esituses oma vokaalse käekirja ja rolliga isiksus. Läti Raadiokoor tutvustab Läti heliloojate muusikat kogu maailmas. Koori kõrget taset kinnitavad ka sagedased kutsed maailma mainekatele festivalidele ja esinemised kuulsates kontserdisaalides, nagu Concertgebouw ja Muziekgebouw Amsterdamis, Konzerthaus Berliinis, ning Cité de la Musique Pariisis. Koor on teinud koostööd tuntud dirigentidega, nagu Heinz Holliger, Lars Ulrik Mortensen, Stephen Layton, Tõnu Kaljuste, James Wood jpt. Läti Raadiokoor on saanud Läti kõige hinnatuma muusikaauhinna, Läti muusika grand prix kokku kuuel korral.

SINFONIETTA RĪGA on loodud 2006. aasta juulis. Orkester on sõnastanud oma loomingulised eesmärgid kolme üldise punktina: 1) olla avatud erinevate ajastute muusikale, alates barokist kuni nüüdismuusika väga äärmuslike vormideni; 2) olla valmis eksperimenteerima nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise muusikaga – olla valmis esinema nii õhtuülikonnas kui ka T-särgis! 3) olla väsimatu pakkumaks end uuele publikule ja järjepidev säilitamaks kõrget professionaalset taset! Esimese kahe hooaja jooksul tõi Läti riiklik kammerorkester Sinfonietta Rīga esiettekandele läti heliloojate 12 uut teost, 2007. aasta jaanuaris aga salvestati Pēteris Vasksi muusikat firmadele Ondine ja Wergo. 2007. ja 2008. aastal omistati Sinfonietta Rīgale Läti Suur Muusikaauhind. Sinfonietta Rīga kunstiline juht ja dirigent orkestri loomisest alates on oboist Normunds Šnē.

Jazz Luksemburgist: Greg Lamy & Paulo Simoes, Jazz Guitar Duo with Marc Demuth

www.greglamy.com

Duo Greg Lamy – Paulo Simoes

Kaastegev Marc Demuth kontrabassil

Greg Lamy ja Paulo Simoes kohtusid Brüsselis ja on teinud koostööd alates 2006. aastast. Oma soolokarjääri kõrval mängivad kitarristid rõõmuga koos ka duona. Muusikud on kujundanud oma repertuaari, mille hulgas on populaarsete palade seadeid nagu Stevie Wonderi “Isn't She Lovely” või kuulus Jerome Kerni džässilugu “All The Things You a’Are”. Nad esitavad ka omaloodud kompositsioone (näiteks hiljuti avaldatud “Tout Simplement”). Lisaks perfektsele tehnikale on muusikute vahel täielik tunnetuslik kooskõla, mis koos hea huumorimeelega annabki nende seadetele kordumatu varjundi. Kahe kitarristi muusikamaailmade vahelist mõttevahetust on nüüd ka Eesti publikul võimalus kuulata septembris. Lamy ja Simoes annavad peatselt välja CD, mis sisaldab nende uusi 2011. aastal loodud kompositsioone.

Greg Lamy: sündis 1974. aastal New Orleansis. Praegu elab ta Luksemburgis ja Pariisis. Ta on lõpetanud Berklee Muusikakolledži Bostonis ja Trinity Kolledži Londonis.

Paulo Simoes: sündis 1972. aastal ning elab praegu Luksemburgis. Ta on lõpetanud Ameerika Muusikakooli Viinis ning Brüsseli Kuningliku Konservatooriumi.