NF 2024

DISSONANTSED (viimased etendused!)

Autor TOM STOPPARD
Muusika ANDRÉ PREVIN
Lavastaja ELMO NÜGANEN
Kunstnik KRISTJAN SUITS
Muusikajuht ja dirigent TÕNU KALJUSTE
Tõlkija ANU LAMP

Osades:
Aleksander – JAN UUSPÕLD

Ivanov – PEETER TAMMEARU

Saśa -  Timotheus Tats või Tobias Tark

Arst – PRIIT VÕIGEMAST

Õpetaja – KADRI VOORAND

Polkovnik – TÕNU KALJUSTE

TALLINNA KAMMERORKESTER

Milline on dissidendi saatus? Mida teeb režiim teisitimõtlejaga, keda pole võimalik murda ega vaigistada, inimesega, kes on orkestreeritud ühiskonna jaoks nagu läbitungiv dissonantne heli.

Poliitvang pannakse ühes Venemaa vaimuhaiglas kongi jagama hullumeelse trianglimängijaga, kes kujutab ette, et tema käsutuses on orkester.

Tom Stoppardi vaimukas ja tänases kontekstis teravalt lõikav tekst, André Previn’i sümfooniliselt värvikas ja painav muusika. Teose teeb eriliseks see, et ta koosneb kirjanduslikust tekstist ja muusikalisest partituurist, mis on mõeldud esitamiseks näitlejatele ja orkestrile.

Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia kaasproduktsioon

DISSONANTSED (viimased etendused!)

Autor TOM STOPPARD
Muusika ANDRÉ PREVIN
Lavastaja ELMO NÜGANEN
Kunstnik KRISTJAN SUITS
Muusikajuht ja dirigent TÕNU KALJUSTE
Tõlkija ANU LAMP

Osades:
Aleksander – JAN UUSPÕLD

Ivanov – PEETER TAMMEARU

Saśa -  Timotheus Tats või Tobias Tark

Arst – PRIIT VÕIGEMAST

Õpetaja – KADRI VOORAND

Polkovnik – TÕNU KALJUSTE

TALLINNA KAMMERORKESTER

Milline on dissidendi saatus? Mida teeb režiim teisitimõtlejaga, keda pole võimalik murda ega vaigistada, inimesega, kes on orkestreeritud ühiskonna jaoks nagu läbitungiv dissonantne heli.

Poliitvang pannakse ühes Venemaa vaimuhaiglas kongi jagama hullumeelse trianglimängijaga, kes kujutab ette, et tema käsutuses on orkester.

Tom Stoppardi vaimukas ja tänases kontekstis teravalt lõikav tekst, André Previn’i sümfooniliselt värvikas ja painav muusika. Teose teeb eriliseks see, et ta koosneb kirjanduslikust tekstist ja muusikalisest partituurist, mis on mõeldud esitamiseks näitlejatele ja orkestrile.

Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia kaasproduktsioon

DISSONANTSED (viimane etendus)

Autor TOM STOPPARD
Muusika ANDRÉ PREVIN
Lavastaja ELMO NÜGANEN
Kunstnik KRISTJAN SUITS
Muusikajuht ja dirigent TÕNU KALJUSTE
Tõlkija ANU LAMP

Osades:
Aleksander – JAN UUSPÕLD

Ivanov – PEETER TAMMEARU

Saśa -  Timotheus Tats või Tobias Tark

Arst – PRIIT VÕIGEMAST

Õpetaja – KADRI VOORAND

Polkovnik – TÕNU KALJUSTE

TALLINNA KAMMERORKESTER

Milline on dissidendi saatus? Mida teeb režiim teisitimõtlejaga, keda pole võimalik murda ega vaigistada, inimesega, kes on orkestreeritud ühiskonna jaoks nagu läbitungiv dissonantne heli.

Poliitvang pannakse ühes Venemaa vaimuhaiglas kongi jagama hullumeelse trianglimängijaga, kes kujutab ette, et tema käsutuses on orkester.

Tom Stoppardi vaimukas ja tänases kontekstis teravalt lõikav tekst, André Previn’i sümfooniliselt värvikas ja painav muusika. Teose teeb eriliseks see, et ta koosneb kirjanduslikust tekstist ja muusikalisest partituurist, mis on mõeldud esitamiseks näitlejatele ja orkestrile.

Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia kaasproduktsioon

KREEGI PÄEVAD 2024 Laulasmaal: KREEK JA SAAR

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Tänavustel Kreegi päevadel tähistame Cyrillus Kreegi 135. sünniaastapäeva kolme kontserdiga: sel aastal 745. aastaseks saavas Kreegi kodulinnas Haapsalus, aga ka Laulasmaal ja Tallinnas. Ansambel Vox Clamantise kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on Kreegi kõrvale valinud tema põlvkonnakaaslase Mart Saare. Mõlema eesti muusika suurkuju elutee on kulgenud sarnast rada pidi: nad on Peterburi konservatooriumi kasvandikud ja andnud Tallinna konservatooriumi professorina panuse eesti muusikamaastiku kujundamisse, mõlema kesksel kohal olev koorilooming on tõuget saanud eesti rahvaviisidest, mille kogumisse on nad ise kaasa aidanud. Kreegi ja Saare teoste kõrvu kõlamine annab aimu kahe loojanatuuri kokkupuutepunktidest ja erinevustest.

PILETIKESKUS

KREEGI PÄEVAD 2024 Haapsalus: KREEK JA SAAR

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Tänavustel Kreegi päevadel tähistame Cyrillus Kreegi 135. sünniaastapäeva kolme kontserdiga: sel aastal 745. aastaseks saavas Kreegi kodulinnas Haapsalus, aga ka Laulasmaal ja Tallinnas. Ansambel Vox Clamantise kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on Kreegi kõrvale valinud tema põlvkonnakaaslase Mart Saare. Mõlema eesti muusika suurkuju elutee on kulgenud sarnast rada pidi: nad on Peterburi konservatooriumi kasvandikud ja andnud Tallinna konservatooriumi professorina panuse eesti muusikamaastiku kujundamisse, mõlema kesksel kohal olev koorilooming on tõuget saanud eesti rahvaviisidest, mille kogumisse on nad ise kaasa aidanud. Kreegi ja Saare teoste kõrvu kõlamine annab aimu kahe loojanatuuri kokkupuutepunktidest ja erinevustest.

PILETIKESKUS

KREEGI PÄEVAD 2024 Tallinnas: KREEK JA SAAR

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Tänavustel Kreegi päevadel tähistame Cyrillus Kreegi 135. sünniaastapäeva kolme kontserdiga: sel aastal 745. aastaseks saavas Kreegi kodulinnas Haapsalus, aga ka Laulasmaal ja Tallinnas. Ansambel Vox Clamantise kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on Kreegi kõrvale valinud tema põlvkonnakaaslase Mart Saare. Mõlema eesti muusika suurkuju elutee on kulgenud sarnast rada pidi: nad on Peterburi konservatooriumi kasvandikud ja andnud Tallinna konservatooriumi professorina panuse eesti muusikamaastiku kujundamisse, mõlema kesksel kohal olev koorilooming on tõuget saanud eesti rahvaviisidest, mille kogumisse on nad ise kaasa aidanud. Kreegi ja Saare teoste kõrvu kõlamine annab aimu kahe loojanatuuri kokkupuutepunktidest ja erinevustest.

Kontsert on Vanalinna päevade programmis

PILETIKESKUS

HYDROGEN JUKEBOX esietendus

HYDROGEN JUKEBOX
Philip Glass / Allen Ginsberg

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin
Koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela
Valguskunstnik Priidu Adlas

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Heldur Harry Põlda (Rahvusooper Estonia), Iris Oja, Karis Trass (Rahvusooper Estonia), Maria Listra, Raiko Raalik (Rahvusooper Estonia) ning Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

NARGEN OPERA BÄND koosseisus:

Löökpillid: Tiit Joamets ja Petri Piiparinen
Klahvpillid: Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt 
Puhkpillid: Danel Aljo, Mari-Liis Vind ja Meelis Vind 

Esietendus 6. juulil 2024 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.

Etendused 7., 16., 17. ja 18. juulil 2024.

Etendus on inglise ja eesti keeles, subtiitritega.

Ainult viiel õhtul etendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper „Hydrogen Jukebox“. Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele libreto on kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.

Philip Glassi muusika viib meid pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni. See on metsik sõit läbi 20. sajandi ikooniliste sündmuste.

Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tipp-solistid ning muusikud.

Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis „Hydrogen Jukebox“ kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.

„Hydrogen Jukebox“ on ihuliikmeid läbistav vesinikupommi plahvatuse kaja, apokalüpsise pidev hingus kuklas, seksuaalrevolutsioon, Idamaade filosoofia, hüpertroofiline psühholoogiline seisund, narkootikumid, vali tööstuslik möire, mure meie planeedi pärast, sõjatööstuse keerlev plaadimasin, unistus rohelisest autost, Raudhobu kihutamas läbi elektriliste välgusähvatuste.

   „… kuulates vesiniku-jukebox’i hukatuseraginat ...”

 Allen Ginsberg „Ulg“

PILETID

HYDROGEN JUKEBOX

HYDROGEN JUKEBOX

Philip Glass / Allen Ginsberg

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin

Koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela

Valguskunstnik Priidu Adlas

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Heldur Harry Põlda (Rahvusooper Estonia), Iris Oja, Karis Trass (Rahvusooper Estonia), Maria Listra, Raiko Raalik (Rahvusooper Estonia) ning Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

NARGEN OPERA BÄND koosseisus:

Löökpillid: Tiit Joamets ja Petri Piiparinen

Klahvpillid: Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt 

Puhkpillid: Danel Aljo, Mari-Liis Vind ja Meelis Vind 

Esietendus 6. juulil 2024 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.

Etendused 7., 16., 17. ja 18. juulil 2024.

Etendus on inglise ja eesti keeles, subtiitritega.

Ainult viiel õhtul etendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper „Hydrogen Jukebox“. Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele libreto on kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.

Philip Glassi muusika viib meid pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni. See on metsik sõit läbi 20. sajandi ikooniliste sündmuste.

Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tipp-solistid ning muusikud.

Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis „Hydrogen Jukebox“ kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.

„Hydrogen Jukebox“ on ihuliikmeid läbistav vesinikupommi plahvatuse kaja, apokalüpsise pidev hingus kuklas, seksuaalrevolutsioon, Idamaade filosoofia, hüpertroofiline psühholoogiline seisund, narkootikumid, vali tööstuslik möire, mure meie planeedi pärast, sõjatööstuse keerlev plaadimasin, unistus rohelisest autost, Raudhobu kihutamas läbi elektriliste välgusähvatuste.

   „… kuulates vesiniku-jukebox’i hukatuseraginat ...”

 Allen Ginsberg „Ulg“

PILETID

ORELIMAAGIA 2024: Olga Opryshko

Nargenfestival kutsub „Orelimaagiale“! Ka sel suvel ei puudu maagiline orelimuusika Naissaarelt. Tänavu on eriline võimalus nii kahel päevasel kontserdil kui ka enne õhtuseid Omari küüni kontserte uudistada Püha Maarja kabelit ning nautida kaunist orelimuusikat. Virtuaalorel Mixtuur aitab organistidel kuulajad kujutlusis viia armsast Püha Maarja kabelist uhkete orelitega võimsatesse katedraalidesse. Kõlavad saksa barokiajastu orelimeistri Gottfried Silbermanni orel Freibergi katedraalist ning prantsuse sümfoonilise oreli alusepanija orelimeister Aristide Cavaillé-Colli orel Caenist Saint-Étienne’i katedraalist.

OLGA OPRYSHKO (orel)

Kavas:

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Prelüüd ja fuuga e-moll, BWV 548 (rev 1727–1731)

Ester Mägi (1922–2021)
- Dialoog (prelüüd ja koraal, 1992)

Louis Vierne (1870–1937)
- Orelisümfoonia nr 3 op. 28 (1911)

IV Adagio
V Finale

Kontsert on tasuta.

Toetavad KULKA, Kultuuriministeerium, Viimsi vald, Naissaare kogukond

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot 

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Suvi Naissaarel 2024: MERELAULUD (välja müüdud!)

Marko Matvere

Tallinna Kammerokester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Maailmameredel seilanud Marko Matvere toob Naissaarele kaasa merelaule nii meilt kui merede tagant.  Meeleolukad lood merest ja meremeestest rulluvad lahti koos dirigent Tõnu Kaljuste ning Tallinna Kammerorkesteriga.

Kava:

Miljuneer
Muusika Evert Taube, seadnud Andrus Rannaääre
Sõnad Jaan Tätte

Nostalgiline
Muusika Georg Kajanus, seadnud Tõnis Kõrvits
Sõnad Henno Käo

La Mer
Muusika ja sõnad Charles Trenet, seadnud Tõnis Kõrvits

Mu kodu on Roslagen
Muusika Evert Taube, seadnud Tõnis Kõrvits
Sõnad John Pori

Sõitsin mina laeval
Muusika ja sõnad Virve Köster, seadnud Tõnis Kõrvits

Rolling Home
Rahvalik laul, seadnud Andrus Rannaääre
Sõnad Marko Matvere

Mulle meeldib maa
Muusika Viktor Siilats, seadnud Tõnis Kõrvits
Sõnad Villu Kangur

Tütarlaps Havannast
Muusika Evert Taube, seadnud Tõnis Kõrvits
Sõnad Marko Matvere

Hoia Häädemeeste randa
Muusika ja sõnad Peeter Laredei, seadnud Tõnis Kõrvits

Truudusetu Juulia
Muusika Ernst Borenius, seadnud Andrus Rannaääre
Sõnad Hjalmar Nortamo, tõlkinud Linda Viiding

Vana madrus
Iiri rahvalaul, seadnud Andrus Rannaääre
Sõnad Jaan Tätte

PILETIKESKUS

Enne kontserdi algust on teil võimalus külastada  tasuta Orelimaagia kontserti Naissaare kirikus, mis asub küünist vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

ORELIMAAGIA 2024: 

10. juuli kell 18.30

esineb Olga Opryshko

ORELIMAAGIA 2024: Ulla Krigul

Nargenfestival kutsub „Orelimaagiale“! Ka sel suvel ei puudu maagiline orelimuusika Naissaarelt. Tänavu on eriline võimalus nii kahel päevasel kontserdil kui ka enne õhtuseid Omari küüni kontserte uudistada Püha Maarja kabelit ning nautida kaunist orelimuusikat. Virtuaalorel Mixtuur aitab organistidel kuulajad kujutlusis viia armsast Püha Maarja kabelist uhkete orelitega võimsatesse katedraalidesse. Kõlavad saksa barokiajastu orelimeistri Gottfried Silbermanni orel Freibergi katedraalist ning prantsuse sümfoonilise oreli alusepanija orelimeister Aristide Cavaillé-Colli orel Caenist Saint-Étienne’i katedraalist.

Ulla Krigul (orel)
 

Kavas:

Tõnu Kõrvits (1969)
- Hümn sinisele taevale (2014)

Johann Ernst Galliard (u 1666/1687–1749)
- Sonaat nr 3 F-duur fagotile kogumikust „Kuus sonaati fagotile või tšellole“ (1733)
I Largo
II Allegro

Edgar Arro (1911–1978)
- Eesti rahvaviiside seaded orelile (1968–1978)

Johann Friedrich Fasch (1688–1758)
- Fagotikontsert C-duur, Fwv L:C 2 (u 1740)
I Allegro
II Largo e sforzato

Rudolf Tobias (1873–1918)
- Fuuga d-moll orelile (1898/90?)

Kontsert on tasuta.

Toetavad KULKA, Kultuuriministeerium, Viimsi vald, Naissaare kogukond

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot 

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Suvi Naissaarel 2024: RITA RAY DUO

Rita Ray (vokaal)

Johannes Laas (kitarr)

Eesti soul-muusikas kiire tähelennu teinud Rita Ray kerkis esile 2019. aasta lõpus omaloomingulise debüütalbumiga “Old Love Will Rust”, mille esitluskontserdil käis tol ajal 200 inimest. Teist albumit “A Life of its Own” (2022) esitles Rita Ray aga juba koos orkestriga Eesti suurimas kontserdimajas 2000 inimese ees.

Võimsa hääle ja maitseka tunnetuse kõrval on Rita Rayl tugev tahe kehtestada ennast maailmatasemel artistina. Ta on üks väheseid artiste, kes kõlab võimsalt mitte ainult stuudios, vaid ka elavas esituses. Tavapäraselt esineb Rita Ray viieliikmelises koosseisus, vahel ka laiendatud koosseisu või koguni orkestriga. Samas mõjub tema muusika väga ehedalt ka just duetina.

PILETIKESKUS

Enne kontserdi algust on teil võimalus külastada  tasuta Orelimaagia kontserti Naissaare kirikus, mis asub küünist vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

ORELIMAAGIA 2024: 

12. juuli kell 18.30

esineb Ulla Krigul (orel)

ORELIMAAGIA 2024: Gustav-Leo Kivirand

Nargenfestival kutsub „Orelimaagiale“! Ka sel suvel ei puudu maagiline orelimuusika Naissaarelt. Tänavu on eriline võimalus nii kahel päevasel kontserdil kui ka enne õhtuseid Omari küüni kontserte uudistada Püha Maarja kabelit ning nautida kaunist orelimuusikat. Virtuaalorel Mixtuur aitab organistidel kuulajad kujutlusis viia armsast Püha Maarja kabelist uhkete orelitega võimsatesse katedraalidesse. Kõlavad saksa barokiajastu orelimeistri Gottfried Silbermanni orel Freibergi katedraalist ning prantsuse sümfoonilise oreli alusepanija orelimeister Aristide Cavaillé-Colli orel Caenist Saint-Étienne’i katedraalist.

Gustav-Leo Kivirand (orel)

Kavas:

Dietrich Buxtehude (1637–1707)
– Toccata F-duur, BuxWV 157
I Toccata
II Fuuga

Georg Böhm (1661–1733)
– Koraaliprelüüd „Allein Gott in der Höh sei Ehr“

Nicolaus Bruhns (1665–1697)
– Prelüüd G-duur

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
– Prelüüd G-duur, BWV 568
– Fuuga G-duur, BWV 576

Max Reger (1873–1916)
– Prelüüd ja fuuga cis-moll op. 85 nr 1

Sigfrid Karg-Elert (1877–1933)
– „Praise the Lord with drums and cymbals“ kogumikust „33 portreed“ op. 101

Kontsert on tasuta.

Toetavad KULKA, Kultuuriministeerium, Viimsi vald, Naissaare kogukond

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot 

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

HYDROGEN JUKEBOX (VÄLJA MÜÜDUD)

HYDROGEN JUKEBOX

Philip Glass / Allen Ginsberg

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin

Koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela

Valguskunstnik Priidu Adlas

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Heldur Harry Põlda (Rahvusooper Estonia), Iris Oja, Karis Trass (Rahvusooper Estonia), Maria Listra, Raiko Raalik (Rahvusooper Estonia) ning Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

NARGEN OPERA BÄND koosseisus:

Löökpillid: Tiit Joamets ja Petri Piiparinen

Klahvpillid: Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt 

Puhkpillid: Danel Aljo, Mari-Liis Vind ja Meelis Vind 

Esietendus 6. juulil 2024 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.

Etendused 7., 16., 17. ja 18. juulil 2024.

Etendus on inglise ja eesti keeles, subtiitritega.

Ainult viiel õhtul etendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper „Hydrogen Jukebox“. Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele libreto on kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.

Philip Glassi muusika viib meid pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni. See on metsik sõit läbi 20. sajandi ikooniliste sündmuste.

Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tipp-solistid ning muusikud.

Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis „Hydrogen Jukebox“ kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.

„Hydrogen Jukebox“ on ihuliikmeid läbistav vesinikupommi plahvatuse kaja, apokalüpsise pidev hingus kuklas, seksuaalrevolutsioon, Idamaade filosoofia, hüpertroofiline psühholoogiline seisund, narkootikumid, vali tööstuslik möire, mure meie planeedi pärast, sõjatööstuse keerlev plaadimasin, unistus rohelisest autost, Raudhobu kihutamas läbi elektriliste välgusähvatuste.

   „… kuulates vesiniku-jukebox’i hukatuseraginat ...”

 Allen Ginsberg „Ulg“

PILETID

HYDROGEN JUKEBOX (VÄLJA MÜÜDUD)

HYDROGEN JUKEBOX

Philip Glass / Allen Ginsberg

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin

Koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela

Valguskunstnik Priidu Adlas

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Heldur Harry Põlda (Rahvusooper Estonia), Iris Oja, Karis Trass (Rahvusooper Estonia), Maria Listra, Raiko Raalik (Rahvusooper Estonia) ning Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

NARGEN OPERA BÄND koosseisus:

Löökpillid: Tiit Joamets ja Petri Piiparinen

Klahvpillid: Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt 

Puhkpillid: Danel Aljo, Mari-Liis Vind ja Meelis Vind 

Esietendus 6. juulil 2024 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.

Etendused 7., 16., 17. ja 18. juulil 2024.

Etendus on inglise ja eesti keeles, subtiitritega.

Ainult viiel õhtul etendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper „Hydrogen Jukebox“. Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele libreto on kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.

Philip Glassi muusika viib meid pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni. See on metsik sõit läbi 20. sajandi ikooniliste sündmuste.

Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tipp-solistid ning muusikud.

Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis „Hydrogen Jukebox“ kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.

„Hydrogen Jukebox“ on ihuliikmeid läbistav vesinikupommi plahvatuse kaja, apokalüpsise pidev hingus kuklas, seksuaalrevolutsioon, Idamaade filosoofia, hüpertroofiline psühholoogiline seisund, narkootikumid, vali tööstuslik möire, mure meie planeedi pärast, sõjatööstuse keerlev plaadimasin, unistus rohelisest autost, Raudhobu kihutamas läbi elektriliste välgusähvatuste.

   „… kuulates vesiniku-jukebox’i hukatuseraginat ...”

 Allen Ginsberg „Ulg“

PILETID

HYDROGEN JUKEBOX viimane etendus VÄLJA MÜÜDUD

HYDROGEN JUKEBOX

Philip Glass / Allen Ginsberg

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin

Koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela

Valguskunstnik Priidu Adlas

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Heldur Harry Põlda (Rahvusooper Estonia), Iris Oja, Karis Trass (Rahvusooper Estonia), Maria Listra, Raiko Raalik (Rahvusooper Estonia) ning Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

NARGEN OPERA BÄND koosseisus:

Löökpillid: Tiit Joamets ja Petri Piiparinen

Klahvpillid: Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt 

Puhkpillid: Danel Aljo, Mari-Liis Vind ja Meelis Vind 

Esietendus 6. juulil 2024 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.

Etendused 7., 16., 17. ja 18. juulil 2024.

Etendus on inglise ja eesti keeles, subtiitritega.

Ainult viiel õhtul etendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis maailma ühe enimmängituma helilooja Philip Glassi kaasaegne ooper „Hydrogen Jukebox“. Esimest korda on Eesti publikul võimalik osa saada teosest, millele libreto on kirjutanud revolutsiooniline biitnik-luuletaja Allen Ginsberg.

Philip Glassi muusika viib meid pöörasele rännakule, käsitledes teemasid alates armastusest ja mässumeelsusest kuni sõjavastasuse ja poliitilise vastupanuni. See on metsik sõit läbi 20. sajandi ikooniliste sündmuste.

Lummavas visuaalses vaatemängus kohtuvad dirigent Tõnu Kaljuste käe all Eesti tipp-solistid ning muusikud.

Maailma ühe enimmängitava helilooja kaasaegses ooperis „Hydrogen Jukebox“ kohtuvad Philip Glassi muusikaline geenius ning Allen Ginsbergi visionäärlik luule. See on minimalistlik, kaasahaarav ning poeetiline sissevaade apokalüpsise äärel kõlkuvasse maailma, kus põimuvad poeesia, soe huumor, eneseiroonia, lummavad meloodiad ning sünergia, mis tekib Glassi minimalistlike muusikakompositsioonide ning Ginsbergi haarava luule vahel.

„Hydrogen Jukebox“ on ihuliikmeid läbistav vesinikupommi plahvatuse kaja, apokalüpsise pidev hingus kuklas, seksuaalrevolutsioon, Idamaade filosoofia, hüpertroofiline psühholoogiline seisund, narkootikumid, vali tööstuslik möire, mure meie planeedi pärast, sõjatööstuse keerlev plaadimasin, unistus rohelisest autost, Raudhobu kihutamas läbi elektriliste välgusähvatuste.

   „… kuulates vesiniku-jukebox’i hukatuseraginat ...”

 Allen Ginsberg „Ulg“

PILETID

ORELIMAAGIA 2024: Andres Uibo

Nargenfestival kutsub „Orelimaagiale“! Ka sel suvel ei puudu maagiline orelimuusika Naissaarelt. Tänavu on eriline võimalus nii kahel päevasel kontserdil kui ka enne õhtuseid Omari küüni kontserte uudistada Püha Maarja kabelit ning nautida kaunist orelimuusikat. Virtuaalorel Mixtuur aitab organistidel kuulajad kujutlusis viia armsast Püha Maarja kabelist uhkete orelitega võimsatesse katedraalidesse. Kõlavad saksa barokiajastu orelimeistri Gottfried Silbermanni orel Freibergi katedraalist ning prantsuse sümfoonilise oreli alusepanija orelimeister Aristide Cavaillé-Colli orel Caenist Saint-Étienne’i katedraalist.

Andres Uibo (orel)

Kavas:

Jan Pieterszoon Sweelinck (1562–1621)
- Balletto del granduca / Suurhertsogi ball, SwWV 319 (1602–1621)

Arvo Pärt (1935)
- Trivium (1976)

Dietrich Buxtehude (1637–1707)
- Passacaglia d-moll, BuxWV 161 (pärast 1690)

Andres Uibo (1956)                           
- Apocalypsis Symphony (2012)
IV The New Jerusalem / Uus Jeruusalemm (2004)
              Johannese ilmutusraamat 21: 10

Nicholas Bruhns (1665–1697)
- Prelüüd e-moll

Rudolf Tobias (1873–1918)
- Koraalieelmängud, I vihik (1917)
I Nun ruhen alle Wälder
II Es ist gewisslich an der Zeit

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Pièce d’orgue G-duur, BWV 572 (enne 1712)

Kontsert on tasuta

Toetavad KULKA, Kultuuriministeerium, Viimsi vald, Naissaare kogukond

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot 

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

ORELIMAAGIA 2024: Kadri Toomoja

Nargenfestival kutsub „Orelimaagiale“! Ka sel suvel ei puudu maagiline orelimuusika Naissaarelt. Tänavu on eriline võimalus nii kahel päevasel kontserdil kui ka enne õhtuseid Omari küüni kontserte uudistada Püha Maarja kabelit ning nautida kaunist orelimuusikat. Virtuaalorel Mixtuur aitab organistidel kuulajad kujutlusis viia armsast Püha Maarja kabelist uhkete orelitega võimsatesse katedraalidesse. Kõlavad saksa barokiajastu orelimeistri Gottfried Silbermanni orel Freibergi katedraalist ning prantsuse sümfoonilise oreli alusepanija orelimeister Aristide Cavaillé-Colli orel Caenist Saint-Étienne’i katedraalist.

Kadri Toomoja (orel)

Kavas:

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Pièce d’orgue G-duur, BWV 572 (enne 1712)

Arvo Pärt (1935)
- Annum per annum (1980)

Ester Mägi (1922–2021)
- Dialoog (prelüüd ja koraal, 1992)

Johann Sebastian Bach
- Toccata ja fuuga d-moll, BWV 565 (enne 1708)

Kontsert on tasuta.

Toetavad KULKA, Kultuuriministeerium, Viimsi vald, Naissaare kogukond

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Suvi Naissaarel 2024: IVO LINNA, ROBERT LINNA ja SUPERNOVA

IVO LINNA
ROBERT LINNA
SUPERNOVA

Selle aasta juunis 75. sünnipäeva tähistava Ivo Linna muusikutee on kestnud järjepanu ligikaudu 60 aastat. Alustanud 17-aastase Kuressaare poisina ansambliga Müstikud, seostuvad laulja nimega eelkõige Apelsin ja Rock Hotel. Viimasel kümnendil on Ivo Linna esinenud peamiselt ansambliga Supernova. Naissaarel Omari küüni laval liitub nendega poeg Robert Linna ning selle elektriseeriva kooslusega kisub kindlasti tantsuks.

PILETIKESKUS

Enne kontserdi algust on teil võimalus külastada  tasuta Orelimaagia kontserti Naissaare kirikus, mis asub küünist vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

ORELIMAAGIA 2024: 

28. juuli kell 18.30

Kadri Toomoja

Helsingin juhlaviikot: KIMMO POHJONEN 60 ja UNIKO

Autor Kimmo Pohjonen

Esitajad:

Kimmo Pohjonen (akordion, vokaal)  
Juuso Hannukainen (elektroonika, elektroonilised trummid)  
Tallinna Kammerorkester  
Dirigent Tõnu Kaljuste 

Soome muusikute, akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneni ja tema kauaaegse loomingupartneri Samuli Kosmineni ühislooming "Uniko" on sündinud maineka Kronos Quarteti tellimusel 2004. aastal. See on kaheksaosaline teos häälele, akordionile, keelpillikvartetile ja elektroonikale, milles hääle ja viie pilli tekitatud helid kasvavad sämplite, elektritrummide ja elektrooniliste manipulatsioonidega massiivseks orkestraalseks kõlaks. Komponeeritud muusikas on ruumi jäetud ka improvisatsioonile. Pealkiri viitab muusika unenäolisusele ja hüpnootilisusele. Pohjoneni sõnul ongi see teos unistustest ja elust. Helilooja on soovinud sukelduda muusikasse, sulgeda silmad ja minna kusagile väga sügavale, ennast unustades. "Kui sa näed und ja oled teadvuseta, sa siiski tead, kus sa oled. Siis sa ärkad üles ja oled endiselt oma unenäos."

Esmakordselt oli UNIKO orkestriversioon kavas Nargenfestivalil 2021. aastal

Kontserdi Eesti-poolne produtsent on Nargenfestival.

Eesti muusikute osalemist Soome kontserdil toetavad:

Kultuuriministeerium (Eesti Kultuur Välismaal programm), Eesti-Soome Kultuurifond ning Eesti Suursaatkond Helsingis.

Lisainfo ja piletid:

https://helsinkifestival.fi/en/event/kimmo-pohjonen-60th-anniversary-concert/

PÄRDI PÄEVAD 2024: AVAKONTSERT

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Concerto Copenhagen (Taani)
Dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärt
- „Silouan’s Song“ keelpillidele
- „Trisagion“ keelpillidele
- „Stabat Mater“ segakoorile ja keelpilliorkestrile

Georg Friedrich Händel                 
- Concerto grosso op. 6 nr 5 D-duur orkestrile
- „Dixit Dominus“ solistidele, koorile ja orkestrile
 

Põhjamaade juhtivat barokkorkestrit Concerto Copenhagenit (CoCo) peetakse üheks maailma olulisemaks varasele muusikale pühendunud koosluseks, kes on hästi tuntud nii mängukvaliteedi kui ka mitmekesise repertuaari poolest. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on CoCo koostööd teinud ja esinenud mitmeid kordi. Orkester oli 2022. aastal ka Haapsalu vanamuusikafestivali peakülaline. CoCo mängib ajastu pillidel. Pikka aega on orkester koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga plaaninud varajase muusika kõrval esitada ka Arvo Pärdi loomingut, kelle esimesed tintinnabuli-teosed on võrsunud vanamuusikapinnasest toitu saades ning esiettekandele tulnud samuti ajalooliste pillidega. Koos antakse kontsert veel Tartus kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammis ning plaanis on ka salvestus plaadifirmale Berlin Classics.

Kontsert on koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja on UNESCO muusikalinn Tallinn programmis.

Pärdi päevade kogu programmi avalikustame 24. mail!

PILETIKESKUS

PÄRDI PÄEVAD 2024 Haapsalus: SILUANI LAUL

Maria Listra (sopran)
VHK keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur

Arvo Pärt
- "L'abbé Agathon"
- "Silouan's Song"
- "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
- "Vater unser"
- "My Heart is in the Highlands"

Henry Purcell
- Dido kaebeaaria ooperist "Dido ja Aeneas"

John Dowland / Tõnu Kõrvits
- "Flow, my tears"

Georg Friedrich Händel
- "Lascia ch'io pianga" ooperist "Rinaldo"

John Eccles
- 5. osa "Arie" muusikast näidendile "The Mad Lover"

Thomas Tallis
- "If ye love me"

William Byrd
- "Sing joyfully unto God"

Vanalinna Hariduskolleegiumi noortest muusikutest koosnev keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhtimisel on professionaalsete Eesti ja väliskollektiivide kõrval veel noor Nargenfestivali külaline, osaledes festivalil teist korda. Sel aastal toob noorteorkester koos särava soprani Maria Listraga neljal kontserdil üle Eesti Arvo Pärdi muusika kõrvale Inglise renessansi- ja barokiaja suurkujude loomingu.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Narvas: PEACE UPON YOU, JERUSALEM

PEACE UPON YOU, JERUSALEM

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Kava:

Gregoriaani antifon "Da pacem, Domine"

Arvo Pärt
- Da pacem, Domine
- Zwei slawische Psalmen
- I am the True Vine
- Summa
- Magnificat
- The Deer’s Cry
- O Holy Father Nicholas
- Peace upon you, Jerusalem
- Nunc dimittis
- Ja ma kuulsin hääle …  

Ansambel Vox Clamantis viib Arvo Pärdi muusikaga kava helilooja elukohtadega seotud paikadesse, Paidesse ja Rakverre, aga ka Narva ja Viimsisse. A cappella koorile loodud teostega kõnnitakse Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika jälgedes läbi kogu helilooja loomingu alates tema eriomase helikeele algusaastatest kuni kõige värskema kooriteoseni. Neis peegelduvad Pärdi muusikalise keele areng ja suundumused ning muusikalise ja vaimse maailma ühendus. Kava juhatavad sisse gregoriaani antifon ja Pärdi teos „Da pacem, Domine“ (ladina keelest 'Anna meile rahu, Issand'), mille tekst – universaalne rahupalve – loob fooni kogu kontserdile praegusel rahutul ajal valu ja kannatust põhjustavate sündmuste valguses.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Tallinnas: BRUCKNER 200. ALLELUIA-TROPUS

BRUCKNER 200
ALLELUIA-TROPUS

Segakoor Latvija
Dirigent Māris Sirmais

Kava

Arvo Pärt
- „Da pacem Domine“
- „Morning Star“
- „Nunc dimittis“
- „The Deer's Cry“
- „Which Was the Son of ...“
- „Alleluia-Tropus“
- „Bogoróditse Djévo“

Anton Bruckner
Motetid:
- „Ave Maria“, WAB 6
- „Locus iste“, WAB 23
- „Am Grabe“, WAB 2
- „Totenlied“ nr 1 ja nr 2 WAB 47, 48
- „Du bist wie eine Blume“, WAB 64
- „Das edle Herz“, WAB 66
- „Christus factus est“, WAB 11

4. septembril, Austria helilooja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäeval külastab Eestit üks maailma juhtivaid koore, meie lõunanaabrite segakoor Latvija, kes oma kuulsa dirigendi Māris Sirmaisi juhatusel toob siinsete kuulajateni põneva kava Anton Bruckneri ja Arvo Pärdi loomingust. Austria hilisromantiku ja Eesti nüüdismuusikahelilooja peamiselt vaimulikel tekstidel põhinevad teosed tulevad ettekandele Balti riikide professionaalsete kooride koostööprojekti raames.

Kooride Vilnius ja Latvija ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori koostöö sai alguse juba mitu aastat tagasi Vilniuse koori ja selle peadirigendi Artūras Dambrauskase initsiatiivil. Koostöö eesmärk oli tutvuda Baltimaade rikkaliku muusikapärandiga, võtta osa eri riikide kultuurielust ning tutvustada esinduskooride tegevust igas Balti riigis. Pärdi päevadel saab teoks Eesti poole koostöö viimane kontsert, kui Läti esinduskoor tuleb esinema Tallinnasse.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Viljandis: SILUANI LAUL

SILOUAN'S SONG

Maria Listra (sopran)
VHK keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur

Arvo Pärt
- "L'abbé Agathon"
- "Silouan's Song"
- "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
- "Vater unser"
- "My Heart is in the Highlands"

Henry Purcell
- Dido kaebeaaria ooperist "Dido ja Aeneas"

John Dowland / Tõnu Kõrvits
- "Flow, my tears"

Georg Friedrich Händel
- "Lascia ch'io pianga" ooperist "Rinaldo"

John Eccles
- 5. osa "Arie" muusikast näidendile "The Mad Lover"

Thomas Tallis
- "If ye love me"

William Byrd
- "Sing joyfully unto God"

Vanalinna Hariduskolleegiumi noortest muusikutest koosnev keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhtimisel on professionaalsete Eesti ja väliskollektiivide kõrval veel noor Nargenfestivali külaline, osaledes festivalil teist korda. Sel aastal toob noorteorkester koos särava soprani Maria Listraga neljal kontserdil üle Eesti Arvo Pärdi muusika kõrvale Inglise renessansi- ja barokiaja suurkujude loomingu.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Viimsis: PEACE UPON YOU, JERUSALEM

PEACE UPON YOU, JERUSALEM

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Kava:

Gregoriaani antifon "Da pacem, Domine"

Arvo Pärt
- Da pacem, Domine
- Zwei slawische Psalmen
- I am the True Vine
- Summa
- Magnificat
- The Deer’s Cry
- O Holy Father Nicholas
- Peace upon you, Jerusalem
- Nunc dimittis
- Ja ma kuulsin hääle …  

Ansambel Vox Clamantis viib Arvo Pärdi muusikaga kava helilooja elukohtadega seotud paikadesse, Paidesse ja Rakverre, aga ka Narva ja Viimsisse. A cappella koorile loodud teostega kõnnitakse Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika jälgedes läbi kogu helilooja loomingu alates tema eriomase helikeele algusaastatest kuni kõige värskema kooriteoseni. Neis peegelduvad Pärdi muusikalise keele areng ja suundumused ning muusikalise ja vaimse maailma ühendus. Kava juhatavad sisse gregoriaani antifon ja Pärdi teos „Da pacem, Domine“ (ladina keelest 'Anna meile rahu, Issand'), mille tekst – universaalne rahupalve – loob fooni kogu kontserdile praegusel rahutul ajal valu ja kannatust põhjustavate sündmuste valguses.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Tallinnas: MISSA JA TRACTUS

MISSA JA TRACTUS

Arete Kerge (sopran)

Monika-Evelin Liiv (alt)

Oliver Kuusik (tenor)

Kuno Kerge (bass)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kava:

Anton Bruckner 
- Missa nr 1 d-moll, WAB 26

Arvo Pärt
- Littlemore Tractus
- Da pacem Domine

Anton Bruckneri 200. sünniaastapäev toob Pärdi päevade kontsertidele huvitavaid kõrvutusi. Tõnu Kaljuste seab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga suhtesse sünnipärase Austria helilooja Anton Bruckneri ja Austria kodakondse Arvo Pärdi loomingu. Kuigi heliloojate sünniaega lahutab 111 aastat, võib neid mõlemaid pidada oma sünniriigi nii üheks olulisemaks sümfonistiks kui ka vaimuliku muusika heliloojaks. Kontsertidel Tallinna ja Tartu kirikutes on need kaks suunda ühendatud nii Bruckneri esimeses missatsüklis kui palvetekstidele loodud Pärdi teosed.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Jõgeval: PARTIITA

PARTIITA

Tähe-Lee Liiv (klaver)
Marcel Johannes Kits (tšello)

Kava:

Johann Sebastian Bach
- Partiita nr 1 B-duur, BWV 825

Arvo Pärt
- Fratres
- Aliinale
- Für Anna Maria

Anton Bruckner
- Abendklänge, WAB 110

Arvo Pärt
- Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul
- Peegel peeglis
- Partiita

Tähe-Lee Liiv on üks eredamaid tõusvaid tähti Eesti pianistide seas. Arvo Pärdi muusikaga on noorel pianistil kokkupuuteid juba lapsena Tallinna Muusikakeskkooli ajast, rännak Pärdi maailmas on jõudnud nüüdseks eelmise aasta lõpus ilmunud debüütplaadini, millele on koondatud kogu helilooja klaverimuusika.

Pärdi päevade kontserdil on Liiv keskendunud Pärdi ja Bachi muusikale, raamides oma kava kummagi helilooja rohkem kui kahesajaaastase vahega loodud partiitadega. Pärdi teoste esitamiseks on ta appi kutsunud praegu ühe tunnustatuima Eesti tšellisti Marcel Johannes Kitse. Kaks telekonkursi „Klassikatähed“ võitjat teevad väikse karakterpalaga kummarduse ka tänavusele Austria juubilarile Anton Brucknerile tema 200. sünniaastapäeva puhul.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Tartus: MISSA JA TRACTUS

MISSA JA TRACTUS

Arete Kerge (sopran)

Monika-Evelin Liiv (alt)

Oliver Kuusik (tenor)

Kuno Kerge (bass)

'Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kava:

Anton Bruckner 
- Missa nr 1 d-moll, WAB 26

Arvo Pärt
- Littlemore Tractus
- Da pacem Domine

Anton Bruckneri 200. sünniaastapäev toob Pärdi päevade kontsertidele huvitavaid kõrvutusi. Tõnu Kaljuste seab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga suhtesse sünnipärase Austria helilooja Anton Bruckneri ja Austria kodakondse Arvo Pärdi loomingu. Kuigi heliloojate sünniaega lahutab 111 aastat, võib neid mõlemaid pidada oma sünniriigi nii üheks olulisemaks sümfonistiks kui ka vaimuliku muusika heliloojaks. Kontsertidel Tallinna ja Tartu kirikutes on need kaks suunda ühendatud nii Bruckneri esimeses missatsüklis kui palvetekstidele loodud Pärdi teosed.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Tallinnas: SILUANI LAUL

SILOUAN'S SONG

Maria Listra (sopran)
VHK keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur

Arvo Pärt
- "L'abbé Agathon"
- "Silouan's Song"
- "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
- "Vater unser"
- "My Heart is in the Highlands"

Henry Purcell
- Dido kaebeaaria ooperist "Dido ja Aeneas"

John Dowland / Tõnu Kõrvits
- "Flow, my tears"

Georg Friedrich Händel
- "Lascia ch'io pianga" ooperist "Rinaldo"

John Eccles
- 5. osa "Arie" muusikast näidendile "The Mad Lover"

Thomas Tallis
- "If ye love me"

William Byrd
- "Sing joyfully unto God"

Vanalinna Hariduskolleegiumi noortest muusikutest koosnev keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhtimisel on professionaalsete Eesti ja väliskollektiivide kõrval veel noor Nargenfestivali külaline, osaledes festivalil teist korda. Sel aastal toob noorteorkester koos särava soprani Maria Listraga neljal kontserdil üle Eesti Arvo Pärdi muusika kõrvale Inglise renessansi- ja barokiaja suurkujude loomingu.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Laulasmaal: SILUANI LAUL -VÄLJA MÜÜDUD!

SILOUAN'S SONG

Maria Listra (sopran)
VHK keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur

Arvo Pärt
- "L'abbé Agathon"
- "Silouan's Song"
- "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
- "Vater unser"
- "My Heart is in the Highlands"

Henry Purcell
- Dido kaebeaaria ooperist "Dido ja Aeneas"

John Dowland / Tõnu Kõrvits
- "Flow, my tears"

Georg Friedrich Händel
- "Lascia ch'io pianga" ooperist "Rinaldo"

John Eccles
- 5. osa "Arie" muusikast näidendile "The Mad Lover"

Thomas Tallis
- "If ye love me"

William Byrd
- "Sing joyfully unto God"

Vanalinna Hariduskolleegiumi noortest muusikutest koosnev keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhtimisel on professionaalsete Eesti ja väliskollektiivide kõrval veel noor Nargenfestivali külaline, osaledes festivalil teist korda. Sel aastal toob noorteorkester koos särava soprani Maria Listraga neljal kontserdil üle Eesti Arvo Pärdi muusika kõrvale Inglise renessansi- ja barokiaja suurkujude loomingu.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Rakveres: PEACE UPON YOU, JERUSALEM

PEACE UPON YOU, JERUSALEM

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Kava:

Gregoriaani antifon "Da pacem, Domine"

Arvo Pärt
- Da pacem, Domine
- Zwei slawische Psalmen
- I am the True Vine
- Summa
- Magnificat
- The Deer’s Cry
- O Holy Father Nicholas
- Peace upon you, Jerusalem
- Nunc dimittis
- Ja ma kuulsin hääle …  

Ansambel Vox Clamantis viib Arvo Pärdi muusikaga kava helilooja elukohtadega seotud paikadesse, Paidesse ja Rakverre, aga ka Narva ja Viimsisse. A cappella koorile loodud teostega kõnnitakse Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika jälgedes läbi kogu helilooja loomingu alates tema eriomase helikeele algusaastatest kuni kõige värskema kooriteoseni. Neis peegelduvad Pärdi muusikalise keele areng ja suundumused ning muusikalise ja vaimse maailma ühendus. Kava juhatavad sisse gregoriaani antifon ja Pärdi teos „Da pacem, Domine“ (ladina keelest 'Anna meile rahu, Issand'), mille tekst – universaalne rahupalve – loob fooni kogu kontserdile praegusel rahutul ajal valu ja kannatust põhjustavate sündmuste valguses.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Raplas: ARVO PÄRDI KEELPILLIMUUSIKA

Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kava:

Arvo Pärt
- Für Lennart in memoriam
- Silouan’s Song
- Summa
- Da pacem Domine
- Mein Weg
- Fratres
- Orient & Occident
- Trisagion
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks

Sel aastal 89-aastaseks saava Arvo Pärdi sünnipäeva eelõhtu kontsert Raplas on pühendatud tervenisti tema loomingule. Arvo Pärt on oma muusikaga olnud paljude jaoks sillaehitaja, ühendaja: tema loomingu muusikalised eeskujud on pärit lääne muusikaajaloost, vaimse maailma juur aga asub idakiriku pärandis. Praeguses vastandumise ja põrkumise ajastul tõstatub see muusika eriliselt tähtsale kohale, püüdes suunata meid mõtlema mitte sellele, mis meid eraldab, vaid mis ühendab.

PÄRDI PÄEVAD Saaremaal 2024: PARTIITA

PARTIITA

Tähe-Lee Liiv (klaver)
Marcel Johannes Kits (tšello)

Kava:

Johann Sebastian Bach
- Partiita nr 1 B-duur, BWV 825

Arvo Pärt
- Fratres
- Aliinale
- Für Anna Maria

Anton Bruckner
- Abendklänge, WAB 110

Arvo Pärt
- Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul
- Peegel peeglis
- Partiita

Tähe-Lee Liiv on üks eredamaid tõusvaid tähti Eesti pianistide seas. Arvo Pärdi muusikaga on noorel pianistil kokkupuuteid juba lapsena Tallinna Muusikakeskkooli ajast, rännak Pärdi maailmas on jõudnud nüüdseks eelmise aasta lõpus ilmunud debüütplaadini, millele on koondatud kogu helilooja klaverimuusika.

Pärdi päevade kontserdil on Liiv keskendunud Pärdi ja Bachi muusikale, raamides oma kava kummagi helilooja rohkem kui kahesajaaastase vahega loodud partiitadega. Pärdi teoste esitamiseks on ta appi kutsunud praegu ühe tunnustatuima Eesti tšellisti Marcel Johannes Kitse. Kaks telekonkursi „Klassikatähed“ võitjat teevad väikse karakterpalaga kummarduse ka tänavusele Austria juubilarile Anton Brucknerile tema 200. sünniaastapäeva puhul.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Hiiumaal: PARTIITA

PARTIITA

Tähe-Lee Liiv (klaver)
Marcel Johannes Kits (tšello)

Kava:

Johann Sebastian Bach
- Partiita nr 1 B-duur, BWV 825

Arvo Pärt
- Fratres
- Aliinale
- Für Anna Maria

Anton Bruckner
- Abendklänge, WAB 110

Arvo Pärt
- Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul
- Peegel peeglis
- Partiita

Tähe-Lee Liiv on üks eredamaid tõusvaid tähti Eesti pianistide seas. Arvo Pärdi muusikaga on noorel pianistil kokkupuuteid juba lapsena Tallinna Muusikakeskkooli ajast, rännak Pärdi maailmas on jõudnud nüüdseks eelmise aasta lõpus ilmunud debüütplaadini, millele on koondatud kogu helilooja klaverimuusika.

Pärdi päevade kontserdil on Liiv keskendunud Pärdi ja Bachi muusikale, raamides oma kava kummagi helilooja rohkem kui kahesajaaastase vahega loodud partiitadega. Pärdi teoste esitamiseks on ta appi kutsunud praegu ühe tunnustatuima Eesti tšellisti Marcel Johannes Kitse. Kaks telekonkursi „Klassikatähed“ võitjat teevad väikse karakterpalaga kummarduse ka tänavusele Austria juubilarile Anton Brucknerile tema 200. sünniaastapäeva puhul.

PÄRDI PÄEVAD 2024 Paides: PEACE UPON YOU, JERUSALEM

PEACE UPON YOU, JERUSALEM

Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve

Kava:

Gregoriaani antifon "Da pacem, Domine"

Arvo Pärt
- Da pacem, Domine
- Zwei slawische Psalmen
- I am the True Vine
- Summa
- Magnificat
- The Deer’s Cry
- O Holy Father Nicholas
- Peace upon you, Jerusalem
- Nunc dimittis
- Ja ma kuulsin hääle …  

Ansambel Vox Clamantis viib Arvo Pärdi muusikaga kava helilooja elukohtadega seotud paikadesse, Paidesse ja Rakverre, aga ka Narva ja Viimsisse. A cappella koorile loodud teostega kõnnitakse Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika jälgedes läbi kogu helilooja loomingu alates tema eriomase helikeele algusaastatest kuni kõige värskema kooriteoseni. Neis peegelduvad Pärdi muusikalise keele areng ja suundumused ning muusikalise ja vaimse maailma ühendus. Kava juhatavad sisse gregoriaani antifon ja Pärdi teos „Da pacem, Domine“ (ladina keelest 'Anna meile rahu, Issand'), mille tekst – universaalne rahupalve – loob fooni kogu kontserdile praegusel rahutul ajal valu ja kannatust põhjustavate sündmuste valguses.

PÄRDI PÄEVAD 2024: SÜNNIPÄEVAKONTSERT

Hans Christian Aavik (viiul)
Andres Kaljuste (viiul) haigestus, kontserdil mängib Mari Poll (viiul)
Sophia Rahman (klaver) haigestus, kontserdil mängib Karolina Aavik (klaver)
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kava:

Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- Fratres
- Orient & Occident
- Trisagion
- Tabula rasa

Sel aastal 89-aastaseks saava Arvo Pärdi sünnipäevakontsert on traditsiooniliselt pühendatud sünnipäevalapse loomingule. Arvo Pärt on oma muusikaga olnud paljude jaoks sillaehitaja, ühendaja: tema loomingu muusikalised eeskujud on pärit lääne muusikaajaloost, vaimse maailma juur aga asub idakiriku pärandis. Praeguses vastandumise ja põrkumise ajastul tõstatub see muusika eriliselt tähtsale kohale, püüdes suunata meid mõtlema mitte sellele, mis meid eraldab, vaid mis ühendab.

UNIKO Tamperes

Kimmo Pohjonen (akordion, vokaal)  

Juuso Hannukainen (elektroonika, elektroonilised trummid)  
Tallinna Kammerorkester  
Dirigent Tõnu Kaljuste 

Helikunstnik Ilkka Herkman
Heli Haar Tammik
Valguskunstnik Priidu Adlas
 

Soome muusikute, akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneni ja tema kauaaegse loomingupartneri Samuli Kosmineni ühislooming "Uniko" on sündinud maineka Kronos Quarteti tellimusel 2004. aastal. See on mitmeosaline teos häälele, akordionile, keelpillikvartetile ja elektroonikale, milles hääle ja viie pilli tekitatud helid kasvavad sämplite, elektritrummide ja elektrooniliste manipulatsioonidega massiivseks orkestraalseks kõlaks. Komponeeritud muusikas on ruumi jäetud ka improvisatsioonile. Pealkiri viitab muusika unenäolisusele ja hüpnootilisusele. Pohjoneni sõnul ongi see teos unistustest ja elust. Helilooja on soovinud sukelduda muusikasse, sulgeda silmad ja minna kusagile väga sügavale, ennast unustades. "Kui sa näed und ja oled teadvuseta, sa siiski tead, kus sa oled. Siis sa ärkad üles ja oled endiselt oma unenäos."

UNIKO koos orkestriga kõlas esmakordselt Nargenfestivalil 2021. aastal.

Kontserdi Eesti-poolne produtsent on Nargenfestival

Toetavad: Kultuuriministeerium ja Eesti-Soome Kultuurifond

Partner: Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis

Piletiinfo Tampere Talo